IMELINE RAVIM, MIS PÄÄSTAB ELU: insuliin saab juba saja-aastaseks! 

„Patsiendid – enamasti lapsed ja noored – surid enne insuliini kasutuselevõttu kiiresti, enamasti mõne kuu jooksul. Insuliini abil jäid nad ellu ja võisid loota aastakümnetele talutava elukvaliteediga elule,“ kirjeldab dr Ambos insuliini tähtsust diabeetikutele.

 „Tänapäevaks oleme õppinud insuliini arukalt kasutama, välja on töötatud uued preparaadid ja manustamisviisid (pensüstlid, insuliinipumbad), mille abil elavad 1. tüüpi suhkruhaiged peaaegu sama pika elu kui mittediabeetikud, säilitades suhteliselt hea elukvaliteedi kõrge eani.

Ka osale 2. tüüpi diabeediga patsientidest on insuliinravi haiguse hilisstaadiumis vältimatult vajalik,” ütleb dr Ambos.

Kõigele pani aluse Torontos 1921. aastal tehtud pöördeline avastus: teadlased näitasid esmakordselt, et valk insuliin vähendab diabeediga koerte vere glükoosisisaldust. Inimeste ravi alustati ühe väikese poisi, Ted Ryderi elu päästmisega.

Edasine areng oli kiire — 1923. aastal toodeti insuliini juba kogu maailmas. Seda saadi veiste ja sigade elunditest. Samas otsiti võimalusi, kuidas ravimi koostist täiustada, vähendada annustamise sagedust ja ravis tekkivaid ebamugavusi.

Diabeedi esinemissagedus kasvas

Kuni selle ajani oli diabeet tähendanud enneaegset surma, kuid insuliini abiga pikenes diabeetikute oodatav eluiga tunduvalt. 1960ndateks saadi diabeedi kohta üha rohkem teada ja avastati haiguse mitu vormi, millest levinuim oli 2. tüüpi diabeet.

Kuna diabeedi esinemissagedus kasvas, tuli leida uusi ravimeetodeid ja haigete eest hoolitsemise võtteid. Uue tehnoloogia, näiteks kaasaskantava glükomeetri kasutuselevõtt 1970ndatel aitas patsientidel oma haigust kergemini jälgida. Niimoodi said arstid selgema ülevaate ravi edukusest, samuti elustiili muutuste ja ravimite pikaajalisest mõjust.

2. tüüpi diabeediga patsientidele töötati välja uusi ravimeid, mille hulka kuulusid näiteks 2005. aastal välja töötatud esimesed GLP-1 analoogid, mis aitavad peale vere glükoosisisalduse kontrollida ka söögiisu ja toidu tarbimist.

Uued lahendused

Viimastel aastatel on müügile saabunud uue põlvkonna insuliinid, mis aitavad vähendada päevast ravikoormust. Annustamine on paindlikum, vere liiga madalat glükoosisisaldust on võimalik vältida ja kehakaalu tõusu risk on väiksem.

Tänapäeval on diabeetikutel rohkem ravivõimalusi kui kunagi varem ning töö uute innovaatiliste lahenduste arendamisel jätkub. Tulevikus võidakse välja töötada näiteks vaid kord nädalas annustatav insuliin, aga ka vere glükoosisisalduse suhtes tundlik ning südame-veresoonkonda kaitsev insuliin. Samuti on võimalikud uued digitaalsed terviselahendused, rakuteraapia ning teaduse arenedes ka võimalus diabeedi lõplikuks väljaravimiseks.

Vältimatult vajalik ravim

 Dr Ambose sõnul on insuliin 1.tüüpi diabeediga patsiendi igapäevaelu lahutamatu osa. „Patsient kas teeb insuliini süste 4–6 korda päevas või manustab insuliini pumba abil, manustamiskiirust vastavalt veresuhkru väärtustele sageli muutes.“

Tänapäeval kasutatakse Eestis ainult iniminsuliine, mis ei tekita allergiat ja mille toime on suhteliselt hästi ennustatav ja juhitav. 1. tüüpi diabeetiku igapäevaellu kuulub ka töökindel glükomeeter või veresuhkru pideva jälgimise seade, mille abil saab end kogu aeg kursis hoida muutuvate veresuhkru väärtustega ja vastavalt insuliini paindlikult annustada. „Niimoodi on võimalik hoida veresuhkrut enamiku  ajast normiväärtustel ja hoiduda suhkurtõve kaugtüsistustest ning säilitada hea enesetunne ja töövõime,“ kinnitab endokrinoloog.