Terviseamet: koroonaviirusega haigestumine kasvab, juuli lõpus võib näha üle 100 nakatunuga päevi (40)

Eelmise nädalaga lisandus 301 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 32,6% võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1,1-1,3 (eelmisel nädalal oli R 1-1,2). Terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul domineerib Eestis deltatüvi, millega saab seostada ka haigestumise kasvu.

Lanno rääkis, et deltatüvega seotud juhtumeid on registreeritud kõikides maakondades peale Hiiumaa. Deltatüve laialdast siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud, kuid tüvele viitavate proovide osakaal kõikidest positiivsetest tulemustest kasvanud 80%-ni. „Juuli lõpus võib juba näha üle 100 haigestunuga päevi,“ lisas ta.

27. nädalal täheldati haigestumuse langust vaid Saaremaal (24% võrra) ning haigestumus püsis stabiilsena Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Raplamaal. Muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis.

Vähenesid nakatumised perekonnaringis, välismaal ning teadmata nakatumiskohaga juhtumid. Suurenes nakatumiste osakaal töökohas ja tutvusringkonnas.

Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 90,2% ja ilma sümptomiteta 9,8% haigestunute üldarvust. Lanno sõnul tunneb haigestumise üldiselt ära kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,9% haigete üldarvust. 27. nädalal hospitaliseeriti 22 inimest (võrreldes 26. nädalaga suurenes 29,4% võrra). 1. juulil lõpetati tervishoiu hädaolukord ja täna oleme hädaolukorra ohu tasemel. Praegu on madal risk haiglate koormuse kiireks kasvuks.

Erinevalt varasemast perioodist kasvas 27. nädalal hospitaliseeritute hulgas oluliselt 50–59 ja 60–69aastaste osakaal. Samal ajal vähenes hospitaliseeritute hulgas 70–79aastaste osakaal. Haiglaravile satuvad peamiselt vanemaealised, vaktsineerimata või lõpetamata vaktsineerimiskuuriga inimesed.

Surmaga on lõppenud 1270 haigusjuhtu ehk 0,97% COVID-19 juhtudest. 27. nädalal uusi surmajuhtumeid ei registreeritud.