HAIGLAS ON ÜHA NOOREMAD! Soome arst: on ohtlik arvata, et noored ei põe raskelt koroonat (4)

5. augusti seisuga oli Soomes haiglas 94 inimest, kellest 15 on intensiivraviosakonnas. Haiglaravi vajavate patsientide arvu peetakse Soomes praegu mõõdukas, kuid järgmistel nädalatel kasvab see arv veelgi.

Selline suundumus on murettekitav, mainis Yle uudisteportaalis Ida-Soome ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor Matti Reinikainen, kes juhib ka Soome intensiivravi Covid-19 koordinatsioonimeeskonda.

Tema sõnul on ka koroonapatsientide intensiivravivajadus nädalaga kahekordistunud. Samas on teada, et inimesed satuvad haiglasse üldiselt paar nädalat pärast nakatumist, mis tähendab, et Soome praeguste kõrgete nakatumismäärade tulemusi on haiglates näha hiljem.

Reinikaineni sõnul on oluliselt muutunud ka patsientide vanus. Kui varem oli intensiivravipatsientide mediaanvanus 60 eluaastat, siis nüüd on haiglas oluliselt nooremad. Enamik intensiivravi vajavatest inimestest on nüüd alla 50 aastased. Reinikaineni sõnul on suvel vajanud intensiivravi ka alla 30aastased.

Kõige olulisem mõjutaja on olnud vaktsineerimine – Soomes on suurem osa üle 60aastastest saanud juba kaks vaktsiiniannust, kuid nooremates vanuserühmades pole paljud saanud esimestki doosi.

Suurem osa Soome praegustest haiglapatsientidest on vaktsineerimata või saanud vaid ühe doosi. Täiesti vaktsineeritutest on sattunud haiglasse vaid üksikuid.

Ülekaal on oluline riskitegur

Koroonaviirus on viinud haiglasse ka seni terved olnud noori inimesi, kuigi neid pole palju. Reinikaineni sõnul on kogu pandeemia ajal umbes pooled intensiivravi vajanud inimesed olnud selliseid, kellel polnud  raskeid kroonilisi haigusi ja kes ei kuulnud koroonaviiruse riskirühma.

Kuid peale krooniliste haiguste on veel üks väga selge riskifaktor – see on ülekaal. Reinikaineni sõnul lisab isegi kerge ülekaal riski sattuda Covid-19ga haiglasse. Tõsi – kõik noored, kes on vajanud  haiglaravi, pole olnud ülekaalulised.

Reinikaineni sõnul on värskeid uuringuid, mis kinnitavad, et deltatüvi on ohtlikum kui varasemad tüved. Samas on info vastuoluline, nii et kindalt teadmist selles suhtes pole.

Kuid noortel tervetel inimestel ei maksa loota, et koroonaviirus tekitab neil vaid kergeid sümptomeid. Reinikainen peab sellist mõtteviisi ohtlikuks.

Praegu saavad Soome haiglad veel kenasti hakkama ja meditsiinisüsteem peab vastu, kuid patsientide arv on selges kasvus, mis võib viia plaanilise ravi vähendamisele.