VIDEO | Terviseamet: oleme jõudnud hädaolukorda. Haiglad ja kiirabi valmistuvad koroonapatsientide kasvuks (284)

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Covid-19 vastase vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ja tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu andsid pressikonverentsil ülevaate Covid-19 hetkeolukorrast, koroonavastase vaktsineerimise seisust ning nakkusohutuse nõuete täitmisest ja kontrollist töökohtadel.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles pressikonverentsil, et Eesti on jõudnud tervisehoiualasesse hädaolukorda.

Terviseamet saatis selle kohta välja ka pressiteate. „Kui seni valitses Eestis tervishoiualase hädaolukorra oht, tuvastas terviseamet suureneva nakkusriski tõttu hädaolukorra. Haiglad ja kiirabi valmistuvad Covid-19 haigusega patsientide kasvuks ning hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Plaaniline ravi esialgu veel häiritud ei ole, kuid selleks tuleb valmis olla,“ teatab terviseamet.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno otsustas, et Covid-19 nakkushaiguse levik on toonud kaasa hädaolukorra. Sellega seoses kergitatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 20. augustist. Teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisolekutaseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse.

„Praegu ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada Covid-19 haigetele mõeldud voodikohti. Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks,“ selgitab Lanno.

Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. Vahepealsel ajal keskendusid tervishoiuasutused tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. „Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada, et üle poole täisealisest elanikkonnast on vaktsineeritud ja terviseamet tunnustab kõiki neid, kes on juba pandeemiast tulenevat kodanikukohust täitnud,“ sõnab Lanno.

Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 63 Covid-19 patsienti. Praegu viibib 11. augusti seisuga haiglaravil samuti 63 koroonapatsienti, kellest intensiivravil on neli ja omakorda juhitaval hingamisel kolm inimest. Haiglates on surnud kokku 1265 koroonapatsienti ja lõpetatud 8263 Covid-19 haigusjuhtumit 7893 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on R0 = 1,2 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 223,6. Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel kõrge. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 44,1%. Vähemalt üks kord vaktsineeritud täiskasvanute hõlmatus on 60,2%.

„Nakkusolukord on Eestis ja lähiriikides väga kiirelt muutunud. Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse deltatüvi, mis levib eelnevalt domineeritud alfatüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset,“ teatab terviseameti peadirektor.

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning neid tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

•        tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral;

•        tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja  põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

•        tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest. Kolmanda ohutaseme kasutuselevõtmise korral oleks Eesti jõudnud punkti, kus meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi, sest Covid-haigete mahud kasvanuks suuremaks, kui on tervishoiusüsteemi võimekus. Kolmanda taseme kehtestamise korral oleks piiratud plaanilist, ambulatoorset ning isegi erakorralist abi. See tähendanuks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus tagatakse vältimatu abi vaid neile, kes oleks abi edasilükkamise või selle andmata jätmise korral surnud või saanud püsiva tervisekahjustuse.

„Loodame, et Eestis ei teki kunagi olukorda, kus peame kehtestama kõrgeima ohutaseme,“ ütleb Üllar Lanno. Täna, mil terviseameti peadirektor kehtestas senisest kõrgema ohutaseme, liigub tervishoiusüsteem augusti lõpus taas plaanilise ravi piiramise suunas. Ta lisab: „Haiglate toimepidevuse häiritus teeb murelikuks. Kõik need inimesed, kes on vaktsineerimisotsust seni edasi lükanud, peaksid nüüd mõistma, et see aeg kindlasti käes! Peame õppima koos viirusega hakkama saama ning peame arvestama, et lähiajal see kusagile ei kao.“