VIDEO | Maris Lauri: tööandja võib küsida tõendeid. Kui töötaja on endale või teistele ohtlik, tuleb kaaluda vallandamist (184)

„Meil on kavas muuta bioloogiliste ohutusnõuete määrust. Oma tervise ohutust tuleb tõendiga tõendada, see on vajalik selleks, et hoida ühiskonda avatuna,“ rääkis Kaja Kallas. „Tööandja kohustus on tagada ohutus töökohas, seega on tal kohustus septembrist teha riskianalüüs, mis hindab nakkuse leviku ohtu. Tööandjal on seega õigus võtta kasutusele nõuded nakkusohu vältimiseks. Kui töötaja pole vaktsineeritud ja ei taha seda teha, siis on tööandjal õigus nõuda temalt nakkuse leviku tõkestamise meetmeid või viia üle töötaja teisele töökohale.“

„Oleme kahjuks endiselt tõusutrendis,“ kommenteeris tervise- ja tööminister Tanel Kiik koroonaolukorda Eestis.

Minister tõdes ka, et riskianalüüs töökohal pole uus asi ning juba eelmine valitsus võttis mullu kevadel vastu muudatuse, et töökoha riskianalüüs tuleb esitada tööinspektsioonile. „See pole ainult Covidi-risk, need on ka teised riskid töökohal. Pean tunnistama, et siin on olnud natuke liiga palju hirmu ja alusetuid väiteid, mis vajavad ümberlükkamist.“ 

Justiitsminister Maris Lauri toonitas, et tööandjatel on alati olnud kohustus hinnata erinevaid riske ning nakkushaiguse levik on lihtsalt üks võimalik risk. Lauri sõnul võib tööandja tõendeid küsida, kui analüüs näitab, et töötajal on vaja oma nakkusohutust tõendada ning risk on suur. „Kui riskihinnang näitab, et töötajal pole ohtu, siis seda ei tule ega tohi küsida,“ selgitas minister ja lisas, et töötajate andmeid ei tohi säilitada, vaid need tuleb hävitada. „Andmete säilitamine ja kogumine on põhjendatud ainult sel juhul, kui neid on riskianalüüsi põhjal vaja.“

Siseminister Kristian Jaani sõnul ei ole Eestile rändesurvet, kuigi illegaalne immigratsioon on tulnud lähemale. „Täna on Läti sarnase väljakutse ees nagu Leedu ja seetõttu eraldasime täiendavaid vahendeid, mida PPA saab sisepiiridel rakendada ja mille fookus on lõunapiiril.“ 

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegi ülevaate noorte vaktsineeritusest. „16- ja 17aastastest peaaegu pooled on ühe doosiga vaktsineeritud, 12–15aastastest 32,8%. Üldhariduses on 75 protsenti töötajatest vaktsineeritud.“ 

Minister avaldas lootust, et lapsevanemad, kes pole valmis last vaktsineerima, on nõus laskma last koolis testida. Kui seda ei tehta, peab laps kontaktsena karantiini minema.

Kanal 2 uuris ministritelt, millises olukorras on õigustatud töötaja vallandamine. „Need on eelkõige töökohad, kus riskianalüüs näitab, et töötaja puutub kokku väga paljude inimestega ja mis eeldaks, et ta ei oleks nakkusohtlik,“ selgitas Maris Lauri. „Kui inimene keeldub vaktsineerimisest ja riskihinnang näitab, et ta peaks olema vaktsineeritud ja teisi abivõtteid pole võimalik kasutada, siis tuleb hinnata, kas paigutada teda mujale tööle. Kui selliseid kohti asutuses pole, on olukord, kus tööandja ei saa töötajat tööle lubada, sest ta on endale või teistele ohtlik ning siis tuleb kaaluda tema vallandamist. Sarnane olukord kehtib ka praeguses seadusandluses.“

Tanel Kiik tõi näite Tallinna kiirabist. „Kiirabijuht Raul Adlas andis vaktsineerimata töötajatele väga pika aja end vaktsineerida, kuid nad ei teinud seda. Sellised töötajad võiksid patsiendid ohtu seada ja kiirabi kvaliteet oleks kannatanud.  Selles valguses toetan ma kiirabi otsust vaktsineerimata töötajad vallandada, aga töötajatel on loomulikult õigus otsus vaidlustada.“