Kõige sagedamini aetakse valget kärbseseent segi metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Fotol on valge kärbseseen.

Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 19. august 2021 12:24

Põhja-Eestis on olnud juba viis rasket seenemürgistuse juhtumit, enim juhtumeid on põhjustanud valge kärbseseen. Praegu on Ida-Tallinna Keskhaiglas ravil kaks raske seenemürgistusega patsienti, kes pidasid korjatud seeni sirmikuteks.

 Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaigustekeskuse juhtivarsti dr Maria Gustavsoni sõnul tuleb mürgistuse korral võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse: „Esmane ravi on maoloputus, kui seente söömisest on vähe aega möödas ja eeldatavasti seened veel maos. Seejärel aktiivsüsi. Kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse!“

 Seenemürgistuse tunnusteks on 6–8 tundi pärast tekkiv iiveldus, oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Mõne aja möödudes (24–48 tundi) võib inimene tunda end paremini, kuid võib olla juba tekkinud maksakahjustus ning hüübimishäired. Kui selleks ajaks ravi ei saabu, siis võib tekkida pöördumatu maksakahjustus ja maksanekroos.

Kõige sagedamini aetakse valget kärbseseent segi just metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Valge kärbseseene eristamiseks tuleb meeles pidada, et kärbseseenel on eoslehekesed alati valged ja jalust ümbritseb kotjas tupp.

 Seeni korjates, ostes või süües, tuleks kindlasti tähele panna, et tuleks tarbida ainult tuntud seeni. Eestis kasvab umbes 200 mürgist seeneliiki. Neist 15 liiki on inimesele eluohtlikult mürgised ja õigeaegse ravita võib nende söömine lõppeda surmaga.