Foto: Stanislav Moshkov
Eesti uudised
21. august 2021, 15:18

Täiendatud kell 17:45 terviseameti kommentaariga!

Strandberg „Keskpäevatunnis“: külmlaos võisid halvaks minna ka koroonavaktsiinid. Terviseamet koguneb saates kerkinud kahtlust arutama! (128)

Kuku raadio saates „Keskpäevatund“ arutasid ajakirjanikud Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Marek Strandberg terviseameti külmladusid puudutava prohmaka üle. Muuhulgas pärisid nad kuidas saab olla kindel, et eestlastele pole süstitud vaktsiine, mis soojenenud üle vajaliku hoiustamistemperatuuri?

„Puht spekulatiivselt välja öeldult/…/ kasvõi Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, kes on haiglasse sattunud väidetavalt vaktsineerituna – võib-olla on temagi vaktsiin seal laos alla normi läinud?“ päris Strandberg.

Seeder on haiglas alates reedest koroonaviirusega nakatumise tõttu. Möödunud nädalal Arvamusfestivalil toimunud parlamendierakondade juhtide debatis ütles Seeder, et tema on „sutsaka kätte saanud“ (alates 44:35). Küll aga jääb selgusetuks, kas ta on saanud kätte mõlemad süstid või teisest süstist on möödas piisav periood, et pidada esimeest täielikult vaktsineerituks.

Strandberg tõi välja, et kuna varasemate temperatuurikõikumiste kohta külmladudes pole teada, on põhjust küsida, et milliseid vaktsiine on aastate jooksul eesti lastesse ja teistesse inimestesse süstitud ja kuidas me saame olla kindlad, et ka need pole liigsoojas külmlaos riknenud. „Kaos, mida on komplekselt riik järelvalvaja ja asjakorraldajana tekitanud – küsimusi on väga palju!“

Strandberg leiab, et terviseameti ladude probleemi peaks uurima kriminaalasja korras, kuna risk on suur, ja on võimalik, et rahvale on süstitud halvaks läinud vaktsiine.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles, et pühapäeva hommikul koguneb hulk ameti töötajaid teemat arutama. „Täna ei ole võimalik olnud kõiki osapooli ühe laua taha saada,“ lisas ta.

Kaas rääkis, et terviseametil on olemas aastatetagused temperatuurilogid ja sertifitseerimisettevõtte mõõtmistulemused, mille põhjal saab teha järeldusi võimalikust temperatuurikõikumisest.

„Need andmed, mis meil olemas on, näitavad pigem, et temperatuur on püsinud [lubatud] kahe ja kaheksa plusskraadi vahel. Hetkel pole kahtlust [vaktsiinide riknemisest] üleval. Siis oleks ravimiamet juba häirekella löönud. Kui selline asi oleks reaalselt juhtunud, oleks see ammu avalik informatsioon olnud,“ selgitas Kaas.

Muuhulgas ei mõistnud ajakirjanikud, miks on Tanel Kiik ja Üllar Lanno endiselt oma ametikohtadel ning puiklevad vastutuse võtmisest. „Kiik ja Lanno, te vastutate!“ nõustus Hõbemägi. „Igasugune jutt selle kohta, et me ei tea, me pole kindel, see on täielik jama. Vastutus peab olema. Terviseamet oleks pidanud hoolduskohustust kohe kandma, kui Lanno juhiks sai. Praegu jutt sellest, et tema sellest midagi ei teadnud, on täielik jama.“

Hõbemägi tõi välja, et peaminister Kaja Kallas on välja öelnud, et terviseameti ladudes toimuv on täielik jama. Siiski jätkavad Kiik ja Lanno oma ametikohtadel. „Miks nad on üldse veel ametis? Miks peaminister hoiab ametis veel Kiike, kes võttis tööle Lanno – see on koalitsiooni kooshoidmise hind,“ usub ta, lisades, et see ei ole normaalne, et kolm miljonit eurot lasti riknenud ravimite näol tuulde, kuid keegi ei vastuta.

Pärast jaanipäeva tuli ilmsiks, et terviseameti külmladudes oli rike, mille tagajärjel hävines üle kolme miljoni euro väärtuses ravimeid ja vaktsiine. Selgus, et ladudel oli mitmeid projekteerimis- ja ehitusvigasid, pluss oli mujalgi suuri probleeme: nii näiteks huugas keset kuumalaines Eestimaad külmlaos põrandaküte ning temperatuuri tõusu kohta ei antud mingit häiret.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et ühe peamise veana ei täitnud terviseamet seadust ehk ei kontrollinud iga päev külmladude temperatuuri. Ta lisas, et terviseameti külmladude protsessi dokumenteerimine puudus ning kõrvalekalde haldust polnud algatatud. Ta ka ütles, et töötajate koolituses esines puudusi – terviseameti töötajaid polnud koolitatud tehniliste süsteemide osas ning puudus koolitusplaan.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas ja millist vastutust näeb külmladude rikkes endal Üllar Lanno, vastas kõigepealt hoopis Tanel Kiik, et juhtunu osapooled ei tohiks üksteise poole näpuga näidata ning ta toetab, et prokuratuur uurib, kas tuleb alustada menetlust.

Lanno vastas aga, et tema tööletuleku ajal eelmise aasta sügisel ei valitsenud rahuaeg, vaid siis oli kõige suurem koroona tõusulaine. Ta ütles, et tal polnud mõtteski mõelda projekteerimise peale ja kas maja töötab korralikult. Lanno sõnul ei oleks ta sellist asja osanud ette näha. Küll aga ta tõdes, et tema kui asutuse juht vastutab kõige eest, mis majas toimub, aga pannes kirja tervet külmladude protsessi, mis algas aastaid enne tema ametiaja algust, on võimalik leida palju inimesi peale tema, kellel lasub samuti vastutus.