VIDEO | KÜLMLAO KOBARKÄKK: riigieelarve komisjon arutas vaktsiinide riknemist (30)

Riigieelarve erikomisjoni juht Urmas Reinsalu teatas, et nendeni on jõudnud viieks aastaks salastatud kiri ravimiametilt terviseametile, mis sisaldab olulist informatsiooni. Ta märkis, et ei näe ise kirjas midagi salastamisväärset. Istungil osales ka ravimiameti juhi kohusetäitja Katrin Kiisk, kes kinnitas samuti, et kõnealuses kirjas pole midagi salajast või sellist, mis poleks juba sisuliste muredena kirjeldatud riigikantselei külmruumide raporti lisana avaldatud inspektsiooniaktis. Kiisa sõnul ei pea kiri olema seega salajane ning sealset infot võib avalikult käsitleda. Seda arvestades eemaldati dokumendilt asutusesisene juurdepääsupiirang.

Kirjas mainiti, et terviseameti külmaahela probleemi arutasid ravimiamet, terviseamet, haigekassa ja sotsiaalministeerium juba 20. aprilli koosolekul, mille toimumiseks tegi ravimiamet ravimite käitlemisprobleemide tõttu ettepaneku juba nädal varem. Seega toimus arutelu vaktsiinide nõuetekohaselt käitlemise rikkumise teemadel juba kaks kuud enne nende riknemist.

Katrin Kiisk märkis, et kohtumine oli eelkõige seotud suurema hulga vaktsiinide riiki saabumisega. See tõi ravimiameti hinnangul esile nõrku kohti terviseametis. Koosolekul viidati parandamisruumile terviseameti tegemistes, sealhulgas puudujääkidele terviseameti ravimite hulgimüügi kvaliteedisüsteemis ja toimimises. Väidetavalt seisis kirjas, et ravimite efektiivsus ja ohutus polnud süsteemselt tagatud.

Reinsalu avaldas kahetsust, et komisjoni istungil ei saanud osaleda Tanel Kiik. Reinsalu viitas ministri nimel saadetud kirjale, kus öeldakse, et terviseameti ravimite külmlao rikke eest kannavad vastutust kõik asjasse puutuvad osapooled ning, et neid organisatsioone ja inimesi on suurusjärgus kümmekond. Vastutus lasub kirja järgi nii Riigi Kinnisvara ASi, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi varasemal ja praegusel juhtkonnal. Reinsalu kirjeldas seda „udujutuna“.

Riigieelarve erikomisjoni istungi toimumise ajal saabus ootamatu teade terviseameti senise peadirektori Üllar Lanno tagasiastumisest. Reinsalu küsis nüüd juba endiselt terviseameti juhilt, kas tema tagasiastumine oli terviseministri ettepanek, millele Lanno vastas, et otsus saabus isiklikel kaalutlustel. Terviseameti peadirektori kohusetäitjaks määrati Mari-Anne Härma. Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson väljendas kahetust, et antud kriisisituatsioonis on esitanud terviseameti peadirektor Üllar Lanno tagasiastumispalve, võttes vastutuse ka teiste vastutajate eest. Jürgenson leidis, et antud juhtumi valguses tuleks süüdlase otsimise asemel läbi viidud analüüside tulemuste põhjal tegevusi parandada, et selliseid asju enam ei juhtuks.

Riigikontrolör Janar Holm märkis, et kui nad terviseametit kolme aasta eest auditeerisid, teatas terviseamet ise, et neil pole ressurssi kõigi nende õlule pandud ülesannete täitmiseks. „See kõlas kui appikarje. Eriti sellel hetkel kriisijuhtimise teemal.“ Holmi sõnul oleks vaja teha ülevaade ülesannetest ja olemasolevatest ressurssidest, et „ei toimuks üks pidev karussell“.

Komisjoni liige Peeter Ernits spekuleeris selle üle, kas „suhteliselt värske mees“ Lanno „visatakse koertele“, samal ajal, kui minister saadab komisjoni vastutuse koha pealt „lihtsalt kukele“. Ta arvas, et Kiike tuleks nii kaua istungile kutsuda, kuni ta lõpuks ka kohale ilmub.

Reinsalu võrdles olukorda Steven Spielbergi filmiga „Reamees Ryani päästmine“. Tema arvates tegeletaksegi praeguses tervisekriisis „ühe noore poliitiku naha päästmisega“, kui samal ajal ohverdatakse kogenud ametnikke, kellest Reinsalu tõi esile Marika Priske, Üllar Lanno, Merike Jürilo, Maris Jesse ja Marek Seeri. „Riigis ei saa toimida totaalse vastutamatuse põhimõttel,“ märkis Reinsalu, kelle arvates on Kiige seisukoht „vastutuse jultunud laialipihustamine“.