Uudised

Lõuna-Eesti haiglates on taas avatud osakonnad koroonahaigetele 

Ohtuleht.ee, 6. september 2021 22:35

Põlva haigla

Foto: Aldo Luud

Viimasel ajal on Lõuna-Eestis märgatavalt suurenenud Covid-19 haigestunute arv ning seetõttu on maakonna haiglates taas avatud osakonnad koroonapatsientide jaoks.

Kagu-Eestis koroonasse haigestunud inimesed suunatakse intensiivravi vajadusel ravile Tartu ülikooli kliinikumi, edastas „Aktuaalne kaamera“. Maakonnahaiglates on kohad vaid kergema seisundiga hapnikuravi vajavatele Covid-haigetele.

„Viimase nädala jooksul on patsientide arv olnud stabiilne: 15 patsienti on sees. Raskemad haiged liiguvad siiski kliinikumi. Meile tulevad pigem Tartust järelravile patsiendid, kes vajavad veel isolatsiooni, kuid mitte aktiivset ravi,“ ütles Põlva haigla õendusjuht Rimma Svetlova

Põlvas töötav perearst Ljubov Kurusk ütles, et tema koroonaviirusega nakatunud patsiendid ei ole vajanud intensiivravi.

„Viimase kahe-kolme nädala jooksul on olnud keskmiselt päevas kaks kuni neli juhtumit ja on olnud ka päevi, kus ei ole olnud mitte ühtegi koroonapositiivset haiget. Kõik, kes meil on saanud positiivse diagnoosi, on olnud kerge haiguskuluga, haiglasse pole keegi sattunud, pole vajadust olnud ja kõik on koduse raviga tervistunud,“ rääkis Kurusk.

Lõuna-Eesti haigla juhi Arvi Vase arvates on haigestunute arvu tõus Võrumaal seotud elanikkonna madala vaktsineerituse protsendiga.

„Me eelmisel nädalal, esimesel septembril, avasime kaheksa nakkushaiguste kohta ja need ka kohe hakkasid täituma. Täna on seal kuus patsienti, kaks kohta on veel vaba. Kõige noorem patsient on 18aastane ja paar patsienti on 50aastased,“ nentis Vask.

Samas on Võru gümnaasiumis kooliaasta alanud keeruliselt. Mõned õpilased on juba nakatanud viirusesse ning kuna kooliõde ei tööta koolis iga päev, on testimine korraldamine ning viirusejuhtumine lahendamine kooli juhtkonna kanda.

„Meil on väikene kool ja kooliõde täiskohaga ei ole. Ma toon näite: reedel oli üks nakatumisjuhtum ja siis ma pidin juhtumi lahendamise enda peale võtma. Kooliõde ei ole ja siis koolijuht korraldab juhendatud kiirtestimise, kommunikatsiooni ja teavitamise. See on ikkagi päris suur töö selle kõrvalt, milleks me tegelikult mõeldud oleme – et juhtida õppe- ja kasvatustööd. Nüüd peame me olema ka need inimesed, kes lahendavad koroonajuhtumeid koolis,“ sõnas Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits.