VIDEO | Terviseamet: haiglates on varsti 500 koroonapatsienti, novembri alguses tekib vajadus täiendavateks voodikohtadeks (105)

Ragnar Vaiknemets ütles, et käimas on koroonakriisi 639. päev. Vaiknemetsa sõnul on haiglate koroonaosakondades töötamine väga koormav, kuid kriis on koormust tõstnud ka mujal osakondades.

Koroonahaigeid on Vaiknemetsa sõnul kolm gruppi: COVID-positiivsed, kes on haiglas viiruse tõttu; koroonapositiivsed, kes on haiglas muu tervisemure tõttu, ja COVID-patsiendid, kes pole enam nakkusohtlikud, kuid vajavad järelravi. Koroonastatistikas viimased ei kajastu, ent nõuavad haiglate ressurssi ja hiljem ka muud tervishoiusüsteemi tähelepanu. Mõnikord täielikku taastumist koroonaviirusest ei toimugi.

Prognoosid näitavad, et novembri esimeses pooles on haiglas üle 500 patsiendi. Ressurssi on haiglatel hetkel 403 voodikoha jagu. Voodikohtade juurde tegemine on tulevikus möödapääsmatu. Juba on Põhja ja Lõuna regiooni haiglates piiratud ka plaanilist ravi.

Sügis on üldine nakkushaiguste periood, seetõttu on koormus tervishoiusektorile niikuinii suurem.

Terviseamet on koroonapiirangutest kinnipidamise järelevalve osas muutmas metoodikat – see muutub koostöös partneritega rangemaks.

Vaiknemets palub inimestel ise teavitada oma lähikontaktseid, kui nad osutuvad koroonapositiivseks.

Vaktsineerimine on Vaiknemetsa sõnul osutunud edukaks. Valdav osa intensiivravi vajajatest on vaktsineerimata. Vaktsineerimine pole seega pelgalt üksikisiku otsus, vaid mõjutab kogu ühiskonda.

Nakatumiskordaja on praegu 1,2, viimase nädala keskmine nakatunute arv oli 999. Hanna Sepa sõnul on väga kõrgele riskitasemele jõudmine vaid päevade küsimus. Kõrgeima haigestumisega piirkonnad on Pärnumaa ja Lõuna-Eesti piirkonnad. Olulist nakatumise kasvu on märgata ka Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Enim haigestunuid on 10–14aastaste ja tööealiste hulgas. Iga viies nakatunu sai viiruse koolist. Muret tekitab, et 65–69aastaste hulgas oli kõrgeim haigestunute juurdekasv. Eelmise nädala lõpu seisuga oli jälgimisel 106 koolikollet, millega oli seotud 1391 nakatunut. Hoolekandeasutuste koldeid oli 21. Eesti epidemioloogiline olukord on järjest halvenemas, mis mõjutab oluliselt arstiabi kättesaadavust. Sepp soovitab vaktsineerida esimesel võimalusel. Vanemaealistel ja hoolekandeasutuste klientidel, kel on vaktsineerimisest möödas juba üle poole aasta, võib olla immuunsus nõrgenenud sel määral, et sügisel tuleks teha kolmas vaktsiinidoos.

Küsiti vaktsineerimistempo aeglustumise kohta olukorras, kus nakatumine kasvab. Hõlmatuse tõstmiseks tõhustatakse kommunikatsiooni ja rakendatakse piiranguid, mis julgustavad vaktsineerima. Sepp loodab, et arusaam, et plaaniline ravi on üha enam häiritud, motiveerib inimesi vaktsineerima. Lasnamäe elanikele on saadetud eraldi teavitus vaktsineerimise vajalikkusest.

Vaiknemetsa sõnul on piir, millega haiglad hakkama saavad, 600 patsiendi juures.

Vaata videot pressikonverentsist siit!