Kallas: negatiivne test enam koroonatõendina ei kehti (817)

Kallas põhjendas niivõrd pikka piirangu kehtivust sellega, et sinna perioodi jäävad jõulud ja aastavahetus. Seetõttu loodab ta, et vaktsineerimata inimesed lasevad end kaitsepookida enne jõulu- ja uusaastapidusid.

„Epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline ning elude päästmiseks on praeguseks kõik Eesti haiglad olnud sunnitud plaanilist ravi piirama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Selleks, et vältida kriisiolukorra edasist halvenemist, leppis valitsus põhimõtteliselt kokku abinõudes, millega kaitsta ühiskonna ja haiglavõrgu toimimist ning soodustada vaktsineerimist.“

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutele piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele, kultuurile, toitlustusasutustes kohapeal söömisele-joomisele. Kui asutusel on kohustus kontrollida koroonapasse ja seda ei tehta, siis on terviseametil õigus see ettevõte sulgeda.

Toetust kriisiga toimetulekuks hakkavad saama haiglad. Vaktsineerimistempo tõstmiseks hakkavad toetust saama perearstikeskused ja kohalikud omavalitsused.

Vaktsineerimise kiirendamiseks otsustati tõsta vaktsiinisüsti hindu, mis peaks motiveerima perearste ja omavalitsusi vaktsineerima. Perearstidele eraldati selleks 5 miljonit eurot ja kohalikele omavalitsustele 11, 5 miljonit eurot. „See on maksimum, mis makstakse, kui ettepandud eesmärgid saavutatakse,“ selgitas Kallas. Näiteks, kui omavalitsus suudab tõsta vaktsineeritust 10%, maksab riik kohalikule omavalitsusele selle eest iga vaktsineeritud inimese pealt 5 eurot.

Praegu on suurimaks murekohaks eakate vaktsineerima saamine, kuna just eakad on need, kes viirusega nakatudes enim haiglaravile satuvad ning koroonasse surevad. Kallase sõnul peitub eakate vaktsineerima saamise võti perearstide kätes, seetõttu riik perearste täiendavalt motiveeribki. Kallase sõnul on vaid perearstid need, kes saavad eakaid veenda, kuna eakad usaldavad neid.

Rahalise preemia maksmine selleks, et inimesi vaktsineerima saada, Kallase sõnul ei töötaks. „Vaktsineerimine on moraalne kohustus. Vaktsineerimata on jäänud need inimesed, kes kõhklevad ja kardavad kõrvalmõjude pärast. Nende kõhklustele annab rahamaksmine hoogu juurde,“ sõnas Kallas.

Kallas arvab, et kompensatsiooniootus hoopiski pidurdaks vaktsineerimist, kuna nii võivad inimesed jääda lootma aja möödudes aina suuremate kompensatsioonisummade peale. Järjest suurem probleem on ka raskete lastehaiguste vastu vaktsineerimisega, mistõttu kardab Kallas, et koroonavaktsiini eest inimestele raha andmine võib päädida sellega, et lapsevanemad hakkavad kompensatsiooni tahtma ka oma laste vaktsineerimise eest.

Kallas nendib, et vaktsineerimise viimane ots on keeruline, kuna rahva suhtumine on iga järgmise pandeemialainega muutunud. Kui esimese laine ajal jooksid inimesed ise oma urgudesse ilma riigi range nõudmiseta, siis nüüd on inimesed juba väsinud ja harjunud ega taha enam viiruse leviku peatamiseks vajalikke meetmeid järgida.

Vaktsineerimata inimeste kaitsmise kontrollmeetmed

Covid-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või Covid-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole Covidi vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus Covid-tõend on nõutav.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistlusi ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.

Rangem kohustus kanda avalikes kontrollimata siseruumides maske

Valitsus sätestab, et avalikus nakkusohu suhtes kontrollimata siseruumis tuleb hakata kandma maske.

Lisaks annab valitsus tungiva soovituse kanda alates 12. eluaastast maske ka korraldatud tegevuste puhul, kus kontrollitakse vaktsineeritust või haiguse läbipõdemist. See puudutab näiteks kino, teatrit, kontserti.

Koroonaviiruse levikut takistavad ainult meditsiinilised või nendega võrdsustatud maskid, mistõttu soovitab valitsus inimestele kasutada üksnes neid.

Kontaktide vähendamine

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitatav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimalusel kodutööle.

Toetused vaktsineerimise edendamiseks ja haiglatele kriisiga hakkamasaamiseks

Toetusmeede haiglatele

Valitsus toetab ettepanekut tõsta Covid-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75 protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembrini 2021.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Toetused perearstikeskustele

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi 5 miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude maksmiseks 60+ vanuserühmas suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele täiendavat tasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistupõhiselt tavahinnaga 5.30 eurot, alates 121 süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10.60 eurot. Analoogne täiendava tasu maksmine kehtiks ka kooliõdedele. Meede kehtib kuni 30. novembrini 2021. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kaheastmeline toetusmeede kohalikele omavalitsustele

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib Covid-19 uuendatud regulatsiooni korralduse heaks kiita lähiajal.