Mõistagi on hea, et valitsus valimiste möödudes lõpuks koroonapiirangute teema ette võttis. Vaadates Lätis kavandatavaid ülikarme piiranguid, mis sisaldavad ka komandanditundi, oleme sellega võrreldes Eestis märksa leebemalt hakkama saanud. Kuid tegelikult on meie edu lätlaste ees pigem näiline. Kui lõunanaabrid astuvad erakorralisi samme tervishoiusüsteemi kokkukukkumise vältimiseks, siis meie nakatumisnäitajate põhjal on Eestigi samas suunas teel.
Haiglad teatavad üksteise järel plaanilise ravi koomaletõmbamisest, kuigi just selle vältimine oli veel suvel poliitikute üheks põhiloosungiks koos koolides kontaktõppe iga hinna eest säilitamisega. Kohe saabub koolivaheaeg ning senine kogemus ütleb, et nakatumine teeb pärast seda jõnksu ülespoole. Sestap tuleb küsida, miks valitsus piirangutega juba varem tegelema ei asunud – kas tõesti kaalusid valimistel loodetavad lisahääled üles võimaluse, et koolid tuleb jälle distantsõppele saata?
Samas häis variante eriti polegi olukorras, kus meil erinevalt esimesest koroona-aastast on olemas on küll olemas vaktsiin, kuid paljud pole tahtnud seda kasutada. Vaktsineeritud on õigustatult pahased, miks peavad nemad enamusena vaktsineerimata vähemuse tervise huvides veel kord harjumuspärasest elust loobuma. Kas vaktsineerimata inimene aga läheb kaitsesüsti saama, kui ta enam restorani ilma tõendita uuest nädalast enam ei pääse või suudavad preemiat saavad perearstid kõhklejad kaitsepookima kallutada?
Haiglate koormust vähendaks oluliselt konkreetsemad sammud, näiteks teatud vanuserühmade, eriti pensionäride kohustuslik vaktsineerimine. Kuid võimuliit on seni hoidunud isegi teatud elualade jaoks – haridus- ja meditsiinisüsteem ja hooldekodud - vaktsineerimist kohustuslikuks kuulutamast. Sellega toidetakse nakatumist, mille tulemusel ummistavad vaktsineerimata nakatunud meie haiglaid, mis omakorda tingib uute piirangute vajaduse. Valitsuse senine leebus ja suutmatus tagada senistest piirangutest kinnipidamist on viinud selleni, et koroonatõendeid ei kontrolli mitte iga teenusepakkuja ning maskegi kantakse järjest harvemini. Seega on karmimate reeglite kõrval vaja eelkõige senistestki kinnipidamist.
Kui soikunud vaktsineerimine ei edene, siis jäämegi edaspidi koos muu Ida-Euroopaga elama mitte ainult viirusega, vaid ka üha korduvate piirangutega.
Kommentaarid (0)