VIDEO | Marje Oona: alaealistel pole vajadust tõhustusdoosiks (105)

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Ragnar Vaiknemets ütles, et haigestumine kasvas võrreldes eelmise nädalaga ligi 18%, ohutase on keskmine ja nakatumiskordaja on 1,1 ning regiooniti kõrgem. Eestis on domineeriv tüvi endiselt delta, kuid tuvastatud on 656 omikrontüvega nakatunut ja 88% neist on siseriiklikult nakatunud. Omikron levib kiiremini kui ükski teine koroonaviiruse tüvi ning see tüvi murrab kergemini läbi vaktsiinikaitsest. Isegi kui omikrontüvi põhjustab vähem raskeid haigestumisi, siis laialdaselt levides suurendab see ikkagi oluliselt haiglate koormust.

Eestis on kümneid tuhandeid riskigrupi inimesi, kes pole vaktsineeritud, mis tähendab tervishoiusüsteemi proovile panekut. Aasta lõpuks ja uue aasta alguseks muutub omikron tõenäoliselt domineerivaks tüveks. Jaanuari esimeses pooles võime riskimaatriksil jõuda uuesti punasesse ja haiglaravi patsientide arvult võime jõuda 400 lähedale.

Terviseamet ei soovita pühadeks kõik peod ära jätta, kuid soovitab vaktsineerimist, kätepesu, avalikes ruumides distantsi hoidmist ja maski kandmist. Mistahes haigustunnuste ilmnedes tuleb jääda koju ning minna testima. Kui pereliige nakatub koroonaga, siis tuleb kogu perel jääda isolatsiooni.

Soovitatav on reisilt tulles ja enne kokkusaamisi teha kiirtesti. Terviseamet soovitab suuremate pidude edasilükkamist, ärajätmist või hajutamist väiksematesse gruppidesse, kes puutuvad igapäevaselt kokku. Kõiki ettevaatusabinõusid järgides saab pühasid ohutult pereringis pidada.

Tanel Kiik ütles, et aasta tagasi anti Pfizerile müügiluba. Viiruse levik oli siis sarnasel tasemel ja haiglaravi koormus 400 patsiendi juures. Tänaseks on 70% täiskasvanud elanikkonnast vaktsineeritud ja toonaste piirangutega võrreldes on ühiskond väga avatud. Vaktsineerimine on Kiige sõnul päästnud Eestis sadu või isegi tuhandeid elusid.

Kiik tuletab meelde, et tõhustusdoosi saab teha juba kolm kuud pärast esmast vaktsineerimiskuuri (Jannseni vaktsiini puhul kahe kuu möödumisel). Kiik ütles, et selguse puudumisel tuleb lähtuda eeldusest, et omikron on vähemalt sama ohtlik nagu delta tüvi.

Dr Marje Oona rääkis immunoprofülaktika ekspertkomisjoni viimasest kohtumisest, kus otsustati soovitada tõhustusdoosi intervalli lühendamist. Ühedoosiline Jannseni vaktsiin annab omikroni tüve vastu väga vähest kaitset, mistõttu selle vaktsiini osas on soovitus tõhustusdoosiks kahe kuu möödudes ja tõhustusdoosiks sobivad eelkõige mRna-vaktsiinid Pfizer või Moderna. Kui inimesele need vaktsiinid ei sobi, siis saab tõhustusdoosi teha ka Jannseniga, kuid need on erandlikud korrad. Alla 18aastastel immuunsus püsib päris hästi, neil ei ole praegu vajadust tõhustusdoosi tegemiseks. Nüüdseks on välja kujunenud kolmedoosiline vaktsineerimisskeem ja ekspertkomisjon ei näe, et oleks vaja iga kolme kuu tagant tõhustusdoosi teha. Võimalik, et edaspidi vaktsineeritakse igal sügisel nagu gripi puhul.

Oona selgitas, et ekspertkomisjon nõustab sotsiaalministeeriumit ja haigekassat. Enne epideemiat kohtuti kaks korda aastas, kuid nüüd ollakse operatiivsemad. Komisjon pole Oona hinnangul tõhustusdoosiga seotud soovitustega muu Euroopaga võrreldes viivitanud, Soomest on oldud ajaliselt isegi eespool.

Delfist küsiti, et kui Iisraelis alustatakse neljanda vaktsiinidoosi süstimist, siis kas Eestis piisab ühest tõhustusdoosist. Oona vastas, et tõhustusdoosi saanud inimesed neljandat doosi 2021. aasta detsembris ei vaja. On riskirühmi, kes võivad vajada rohkem kaitset, nemad aga saavad juba esmase vaktsineerimiskuuri käigus kolm doosi.

Postimehest küsiti, kas aastavahetuse kellaajalise piirangu erand võidakse veel üle vaadata. Kiik vastas, et seda reeglit uuesti muuta pole plaanis. Pärast aastavahetust jätkuvad olemasolevad piirangud, kuniks neid ei ole muudetud.

Delfist küsiti, et kui Soome tegi otsuseid reeglite karmistamiseks, mis puudutab piiriületamist, testimist ja muud, siis kas see tuleb arutlusele ka meil valitsuskabinetis. Kiik ütles, et ollakse ühel meelel, et aitab eelkõige vaktsineerimine ja see on tehtud võimalikult lihtsaks. Lisapiiranguid pole praegu välja pakkunud teadusnõukoda ega terviseamet.

Äripäevast küsiti, miks ei saa läbipõdenud tõhustusdoosi. Oona ütles, et ekspertkomisjon arutas seda küsimust ja soovitus on vormistamisel. Läbipõdenud ja vähemalt ühe doosi saanud inimeste kaitse omikrontüve vastu ei ole katsete järgi väga kehv. Ettepanek oleks võimaldada neile tõhustusdoosi kuue kuu möödumisel läbipõdemisest või vaktsiinidoosist. Praegu töötatakse välja tehnilist lahendust, et oleks võimalik digiregistratuuris registreerida.