Reoveeuuringut hakkab Tartu Ülikooli asemel teostama terviseamet, viirusesisaldus püsib võrdlemisi stabiilne (8)

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa selgitas, et Tartu Ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi välja töötamine ja meetodi arendamine. „Plaan nägi ette, et väljatöötatud reoveeuuringu osa antakse hiljem üle riiklikule laborile. Nüüd on see hetk kätte jõudnud ja järgmisest aastast viiakse laboriuuringud läbi terviseameti Nakkushaiguste Laboris,“ lisas ta. Standardiseeritud metoodikal põhinevad rutiinsed regulaarsed seired ei ole üldjuhul teadusasutuse tegevuse eesmärk ning riiklikul tasemel seiret korraldab riik. “Seepärast toodi reovee seire terviseameti koordineerimise alla,“ rääkis Jõemaa.

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata. „Tartu Ülikooli ja terviseameti koostöö reoveeseire vallas jätkub siiski ka edaspidi, sest koroonaviirusega seonduvalt tuleb pidevalt uut infot. Oleme konsultantidena jätkuvalt olemas, kui peaks olema vaja metoodikat edasi arendada või kohandada. Samuti tegeleme edasi viirusetüvede genotüpiseerimisega,“ ütles Tenson.

Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, kuid uuringu kvaliteeti see ei mõjuta. Proovid kogub vastavalt terviseameti tellimusele Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Seireprotsessi sisus rohkem muudatusi ei tule, jätkub koostöö Tartu Ülikooliga. Seirekava hinnatakse iganädalaselt üle ning vajadusel tehakse muudatusi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Reoveeseire annab varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. „Seire on abiks kollete avastamisel, kui tegemist pole veel ulatusliku levikuga,“ sõnas Jõemaa.

Terviseamet jätkab reoveeproovide tulemuste avaldamisega sarnaselt varasemaga ning kogu info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt.

Reovee koroonaviirusesisaldus on veidi suurenenud

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus püsib Eestis veel võrdlemisi stabiilne. Omikrontüve riigisisene levik pole nakatumise plahvatuslikku kasvu seni veel kaasa toonud.

Uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson tõdes, et viimased päevad on toonud mujal maailmas uusi nakatunute arvu rekordeid, kuid Eestis püsib olukord veel rahulik. „Meil on märgata viirusekoguse kerget kasvu. Samuti on viimase paari nädala jooksul tulnud järjest juurde linnu, kus omikrontüvi on kohal. Seni pole see tüvi aga veel massiliselt levima pääsenud. Siiski on see ilmselt vaid aja küsimus, mistõttu tasuks aastavahetuse tähistamisel järgida ettevaatusabinõusid ning eelistada rahvarohketele siseruumiüritustele kohtumisi vabas õhus ja väiksemates seltskondades,“ rääkis Tenson.

Kuidas proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Proove kogutakse koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid.

Uuringumetoodika on välja töötanud Tartu Ülikooli teadlased. Uuel aastal asub regulaarset reoveeuuringut tegema terviseamet, kuid koostöö teadlastega jätkub. Tensoni sõnul osalevad teadlased reoveeseires edaspidi nõustajatena, sest koroonaviiruse kohta tuleb pidevalt uut infot ja seetõttu võib olla vaja uuringumetoodikat aeg-ajalt kohandada.  

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt. Edaspidi leiab reoveeuuringu tulemusi terviseameti kodulehelt.