VIDEO | Tanel Kiik: Putin läheb ajalukku sõjakurjategijana (359)

Vaata videosalvestust pressikonverentsist siit!

Keit Pentus-Rosimannus ütles, et valitsus kiitis heaks määruse, mis annab sotsiaalkindlustuametile õiguse anda Ukraina sõjapõgenikele koheselt isikukood. Inimesi teenindatakse ööpäevaringselt. Seni andsid isikukoode välja kohalikud omavalitsused, nüüd protsess kiireneb.

2022. aastaks kehtestati õpilaskodu toetuse suuruse, mida makstakse 22 koolipidajale. Summa on 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase kohatoetus on 2700 eurot ja erituge vajava õpilase koha toetus 3400 eurot.

Heaks kiideti ka Euroopa Liidu moderniseerimisfondi kasutamise üldtingimused. Raha saab kasutada näiteks energiasüsteemide uuendamiseks.

Valitsus kiitis heaks investeerimisfondi seaduse muudatused.

Pentus-Rosimannus ütles, et sõja venimine on oluliselt halvendanud tsiviilisikute olukorda Ukrainas. Vene väed on sihtmärgiks võtnud tsiviilisikuid ja -taristut. See on sõjakuritegu, rõhutas minister. Humanitaarolukord on kõige hullem Mariupolis, kus kohalikel pole üle nädala juba vett, gaasi ja elektrit. Mitmed humanitaarkoridorid pole leidnud kasutust, sest neid on rünnatud.

Eesti annab Ukrainale abi, enamik relvastusest ja laskemoonast on juba kohale jõudnud. Tegeletakse ka NATO kaitsehoiaku tugevdamisega. Sellel nädalal saabub Eestisse tehnika ja varustus Taanist, järgi tulevad sõdurid. Ka prantslased jäävad Tapale.

Hommikuse seisuga on Eestisse jõudnud 12 488 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, nende seas 4251 last, osad neist päris väikesed. 3002 inimest on transiidil. Suurem osa praegu saabunutest on tulnud siia oma lähedaste juurde. Ettevalmistatud majutusteenust on vajanud ligi 2000 inimest, nende seas 472 last.

Alates eilsest on Eestis kehtiv kord, kus sõjapõgenikud saavad taotleda ajutist kaitset. Seda on esimese päeva jooksul väga aktiivselt kasutatud. Ajutise kaitse staatus annab ligipääsu kõikidele teenustele ning võimaldab saada elamisloa ühe päevaga, pääseda tööle, minna kooli või lasteaeda ja saada ravikindlustuse samadel alustel nagu Eesti inimesed. Soovijad saavad osaleda ka keeleõppe- ja kohanemise programmides.

Ukraina põgenikke tuleb aidata organiseeritult, et meil säiliks võimekus põgenikke vastu võtta, rõhutas minister. Abi saab kõige paremini anda abiorganisatsioonide kaudu. Ministri sõnul on arusaadav, et eraviisiliselt tuuakse Ukraina piirilt siia oma lähedasi. Palve on, et igasugune täiendav transport oleks koordineeritud läbi abistavate organisatsioonide.

Tanel Kiik ütles, et 24. veebruaril reetis Putin Ukraina ja ka oma riigi elanike usalduse. Kannatuste lõpparv on alles selgumisel. Ida-Ukrainas on sõjategevus kestnud kaheksa aastat. Peame valmis olema selleks, et see kõik võib kesta aastaid. „Elumajade, koolide, lasteaedade, haiglate ja sünnitusmajade pommitamine ei ole sõda, vaid genotsiid, see on ebainimlik sõjakuritegude järjepidev toimepanemine, mille suhtes demokraatlik maailm, õigussüsteem ja ajalugu peavad olema ühemõttelised ja nende toimepanijad täielikult hukka mõista. Olen kindel, et kui Putini soov oli minna ajalukku väejuhina või riigi impeeriumi laiendajana, siis ta läheb ajalukku ikkagi sõjakurjategijana.“

Kiik ütles, et Ukrainasse on saadetud ka ravimeid. Ukraina tervishoiusüsteemi toetatakse igakülgselt. Venemaa tuleb välja arvata kõikidest juhtorganitest Maailma Terviseorganisatsioonis.

Kiik rääkis, et näha on seda, et Putini režiim ja lähikondsed kaudselt häbenevad seda, mis toimub. „Miks muidu on nii palju auru pühendatud tsensuurile ja meediakanalite vaigistamisele?“ Ajaloost on teada, et selline asi pikalt ei toimi, tõdes Kiik. Kiik on veendunud, et venelaste üldsus maailmas ja ka Eestis mõistab need teod selgelt hukka. „Näeme Putini režiimi allakäigu algust.“

Sõjapõgenike aitamise kohta ütles Kiik, et see on meie moraalne kohus. Põgenikud tuleb võimalikult kiiresti ühiskonda integreerida, mitte pakkuda neile üksnes majutust.

Koroonakriis on jäänud praegu tagaplaanile. Kui kümne päeva keskmine uute sümptomaatiliste Covid-haigete on alla 25, siis saab kaotada Covid-tõendi ja kellaajalise piirangu. Tänase 10 päeva keskmine on umbes 30. Ilmselt jõuame 25-ni järgmise nädala esimestel päevadel. Kui peaks ennustama, siis on see kuupäev ilmselt 25. märts, kui see tase on saavutatud, ütles Kiik.

Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et 24. veebruaril muutus maailm ja vaevalt ta kunagi tuleb tagasi sellisena, nagu ta enne oli.

Putini eesmärk on lõhkuda Ukraina võitlejate moraali ja murendada Lääne ühtsust. Putin on teinud olulise valearvestuse.

Sõjategevuse raugemist pole veel näha. Raketirünnak sünnitushaiglale ja tsiviilisikute ründamine näitab, et ollakse valmis kõigeks. Peame tegema kõik selleks, et aidata Ukrainat.

Jätkub koostöö NATO idatiiva kaitstuse nimel.

Vähem tähelepanu on saanud kübermaailmas toimuv. Eesti ettepanekul sai Ukraina Eestis viibiva NATO küberkaitsekeskuse liikmeks. Eestis on küberruumi kaitsmiseks laiendatud küberajateenistust.

Eesti territooriumil on 1900 liitlassõdurit, see arv on veelgi kasvamas. Eesti peab minema heidutushoiakust üle kaitsehoiakusse.

Laanet ütles, et homme saabub Eestisse Belgia kaitseminister, kellega suheldakse õhuturbe kaitse edendamise teemal.

Eva-Maria Liimets ütles, et tegutseme aktiivselt sellega, et meie kaitse- ja heidutusmeetmed oleksid tugevamad kui seni. Liimets sõidab täna õhtul Hispaaniasse, kus kohtub Hispaania välisministriga.

Oluline on, et liitlastega ollakse üksmeelel selles, mis Ukrainas toimub: et Vene Föderatsioon on vastutav agressor, kes tuleb vastutusele võtta. Sõjakurjategusid tuleb dokumenteerida ja nende toimepanijaid vastutusele võtta. Vastu on võetud ÜRO resolutsioon, kus 141 riiki tunnistasid, et Ukrainas on tegemist sõjaga, kus Venemaa on agressor. Ukraina toetamist rahvusvahelisel tasandil tuleb jätkata, kuna nende diplomaatiline esindus on praegu arusaadavatel põhjustel nõrgemas seisus.

Välisministeeriumis loodi eraldi staap, mis tegeleb humanitaarabi jõudmisega Ukrainasse. Jätkub ka võitlus Venemaalt tuleva valeinformatsiooniga, mis on seotud keemiarelvade tootmise, natsismi jt narratiividega.

Valitsus tühistas Valgevenest tuleva transiidi peatamiseks loodud sanktsiooni, kuna Euroopa Liit võttis vastu sanktsioonid, mis hõlmavad seda.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et kriis ei ole jätnud mõjutamata ühtegi sektorit. See puudutab erinevaid põllumajandussisendeid ja selle logistiline ümberkorraldamine võtab veidi aega. Seda ohtu pole, et lettidelt toit kaoks: tangu ja soola ei ole mõistlik massiliselt kokku osta. Siiski võiks igal perel olla kodus umbes nädalane toiduvaru.

Loomakasvatussektor ja eriti sealihakasvatajad olid surve all juba enne Vene agressiooni algust. Enamus väetisest imporditi Venemaalt ja Valgevenest, mistõttu on need hinnad nüüd mitmekordistunud.

Eestis on ministri sõnul toidujulgeolek tagatud.

TV3st küsiti, kuidas piirangute leevenemine ajaliselt käib. Kiik ütles, et kohe kui 10 päeva keskmine lisandunud Covid-sümptomaatiline patsientide arv on alla 25, siis valitsus teeb telefoniistungi ja sellest järgneval päeval kaovad Covid-tõendi nõue ja kellaajaline piirang. Kui see juhtub näiteks teisipäeval, siis kolmapäeva õhtust alates pole enam ka kellaajalist piirangut.

Kanal 2st küsiti, mis me plaanime teha Eesti viisadega Vene föderatsiooni kodanikele. Liimets vastas, et plaanis on C- ja D-viisade peatamine Vene kodanikele, mis puudutab eelkõige uusi viisasid. Seda niikaua, kuni Venemaa sõjategevus Ukrainas lõppeb. Viisade vastuvõtmist jätkatakse neil, kel on siin pereliikmed või humanitaarkaalutlustel. Turismiviisade andmine on peatatud.

Kanal 2st küsiti, mida tehakse Narva hotellidega, mis jätkavad külalistele Vene propagandakanalite täispaketi pakkumist. Pentus-Rosimannus ütles, et sanktsioonidest tuleb kinni pidada ja seda jälgitakse.

Delfist küsiti, kas välisministeeriumi teenistujad on saanud suhelda Ukraina kolleegidega ja mis on olnud nende sõnum Eestile. Liimets ütles, et meie saatkond Ukrainas töötab ja kolleegidega suheldakse pidevalt. Välisminister kohtus möödunud nädalal Ukraina suursaadikuga. Laanet suhtleb suursaadikuga ka sel nädalal. Suhtlus käib otse ja kaude kogu aeg. Kiik on suhelnud Ukraina tervishoiuministeeriumi aseministriga Ukrainale pakutava abi korraldamise asjus. Ka Kruuse on Ukraina kolleegiga video teel suhelnud.

Postimehest küsiti, et kui piirangud peaksid leevenema, kas see leevendus oleks lõplik või võib seda ümber pöörata. Kiik ütles, et midagi lõplikku siin ilmas ei ole. Kuid piirangud leevendanud riikide kogemusele tuginedes saab eeldada, et kevadel ja suvel uusi piiranguid vaja pole. Kui tahame, et sügisel oleks ühiskond samuti võimalikult avatud, siis tuleb vaktsineerida.