Foto: Pixabay
Toimetas Elis Kusma 12. aprill 2022 11:24

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et kuigi epideemia on vaikselt vaibumas, on koroonaviiruse levimus ikka veel väga laialdane. Viirusevastaste antikehadega hõlmatus püsib täisealiste seas 90% juures. Antikehi pole viiendikul neist, kes on haiguse läbi põdenud, kuid vaktsineerimata.

30. märtsist 11. aprillini toimunud seireetapi vältel testiti juhuvalimi* alusel 2296 täisealist inimest. Neist 7,6% andis positiivse viiruseproovi. Nakatunutest 40% olid veel nakkusohtlikud, ülejäänud olid haiguse läbi põdenud ega kujutanud teistele enam nakkusohtu.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra. „Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes,“ selgitas Kalda.

Testitulemustest selgub, et jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60% väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.

Piirangute kadumisega kahanes ohutunne

Seekordse uuringuetapi käigus andis koroonaviirusevastaste antikehade hulga hindamiseks vereproovi 2282 inimest. Neist ligi 90%-l olid antikehad olemas. Kõige suurem on antikehade levimus üle 65aastaste vanuserühmas (94%). Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80%-l.

Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud üks neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60% neist, kes on piirdunud üksnes tavapärase vaktsineerimiskuuriga. Need andmed kinnitavad, et tõhustusdoos on koroonaviirusevastase kaitse hoidmisel väga vajalik.

Koos piirangute kadumisega on kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul eeldab see riskirühmadelt enda hoidmisel senisest suuremat valvsust. „Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole,“ ütles Jürisson.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt. Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.