Kogu tõde eestlaste vaimse tervise kohta: iga teine noor elab depressiooniriskis. Üldine heaolu on väiksem Ida- ja Kagu-Eestis
PANDEEMIA LAASTAV MÕJU EESTLASTE VAIMSELE TERVISELE: elutüdimusega maadleb rohkem inimesi, kui me arvame. Eriti haavatavas seisus on noored (9)
Esimest korda läbi viidud vaimse tervise uuring üllatas: rohkem kui koroonapiirangud tekitas Eesti inimestes stressi hoopis hirm haigestumise ees. Teine ja paraku enam mitte mitte nii üllatav järeldus: tuge ja abi napib nii vaimsete probleemide ennetamisel kui ka nendega tegelemisel.
Poolteist aastat kestnud ja 20 000 inimest kaasanud uuringu andmed näitavad viimaks päriselt kätte selle, mida seni osati vaid arvata: vaimse tervise probleemide käes kannatab suur osa eestimaalasi.
Selgub, et depressiooniriskis elab ligi neljandik täiskasvanuist ja ärevushäire ähvardab iga viiendat. Noorte täiskasvanute ehk 18–24aastaste puhul puhul on pilt veelgi kurjakuulutavam: ärevushäire riskis elab umbes iga kolmas, depressiooniriskiga on iga teine. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on nii depressiooni- kui ka ärevushäire risk suurenenud, eriti just noorte täiskasvanute seas
Uuring tõstatab küsimuse: kas me suudame abivajajaid piisavalt aidata? Kas Eestis on vaimse tervise kriis?
Kommentaarid