«Inimesed kaevavad endale hammastega hauda!»

Epp on omal nahal läbi proovinud ka kaalujälgimise, kuid see talle ei sobinud. «Pidevalt puuvilja ja kartulit süües hakkasin hoopis juurde võtma,» kinnitab Epp. Samuti polnud suurt kasu paarinädalasest proteiinidieedist, sest kaotatud kilod tulid topelt tagasi.

«Inimesed kaevavad endale hammastega hauda,» kurdab Epp. Talle on tervislikust toitumisest saanud elustiil. «See nõuab küll veidike sundimist ja aega toiduvalmistamiseks, kuid endaga saavutatud tasakaal on vaeva väärt,» on Epp pärast 17 liigkilo kadumist veendunud.

Seda dieeti soovitas mulle taksojuht Haili. Olin just lõpetanud Caatris tantsimise ja proovisin kaalujälgimist teha. Mu kaalumure paistis vist nii kaugele välja, et hakkasime taksojuhiga rääkima elust ja üldse kõigest... ja jõudsime toitumiseni. Tema soovitaski mulle raamatut «Toitu õigesti vastavalt oma tüübile.» Järgmisel päeval läksin raamatupoodi ja nüüd on see raamat mul igal pool kaasas. Nagu piibel (naerab).

Hakkasingi sööma ainult neid toite, mis sobivad minu veregrupiga, ja nüüd olen seda hästi korralikult teinud umbes aasta. Kaal hakkas kohe kiiresti langema, enne olin 75, nüüd kaalun 58 kilo. Vahepeal seisis kaal küll paigal, aga ma ei jätnud jonni. Sõin ainult neid asju, mis mulle sobivad – A-veregrupile sobivaid toite.

Just juurikad mulle kõige rohkem maitsevadki! Aga ma söön ikkagi kala, lõhekala näiteks. Kana söön ka, ja ma ei tunne üldse teistest toitudest puudust. Punast liha ma ei söö, aga mitte ainult veregrupi pärast. Sellega on veel niisugune probleem, et ma olen tohutu loomaarmastaja... Mulle ei sobigi loomaliha süüa, mu süda ei luba seda.

Täpselt. Mäletan, kui ma veel veregrupidieedist midagi ei teadnud, võisin sünnipäevadel süüa kolm taldrikutäit kartulisalatit järjest, aga nüüd ma ei saa enam niimoodi. Esiteks ma tean, et kartul on mulle vastunäidustatud, ja teiseks tehakse alati salatid nii rammusad, et mul hakkab nendest kõht valutama. Vanasti oli nii, et alati pärast sünnipäevi oli mul kõht nii punnis, et raske oli olla. Koju minnes tahtsin ainult magada. Mul polnud üldse energiat ja ma ei saanud aru, miks ma olen unine, kui toit peaks mulle energiat andma.

Probleem oli selles, et ma ei saanud oma vajalikke toitaineid kätte. Kui inimene sööb valesti, siis tal ei teki täiskõhutunnet. Näiteks liha läheb minul otse rasvaks, mu organism ei omasta seda ja kõht jääb ikka tühjaks.

Olen ennast viimasel ajal teistega võrrelnud ja mulle tundub, nagu aeg oleks seisma jäänud. Saan kohe 25 ja klassikokkutulekul ütlesid paljud, et ma näen ikka välja nagu kaheksateist. Ma arvan, et toit hoiabki mind noorena. Keha pealt on ka dieedi tulemust näha, sest nahk on ühtlaselt sile ja prink.

Jah, seda pole enam. Ja näonahk on ka paremaks läinud. Varem olid mul vistrikud ja ma ei saanud aru, millest need tekivad. Nüüd tean, et näiteks nisu on mulle täielik mürk, ja kui ma kas või sünnipäeval väikese tüki kooki maitsen, on otsaesine hommikul täpiline.

Algul oli väga raske, sest ma sõin jubedalt magusat. Aga nüüd on mul üks kord nädalas kommipäev, ma söön rahulikult kommi ega mõtle üldse, et see mulle ei sobi. Kuna ma elan muidu hästi tervislikku elu, siis see üks kommipäev ei tee mulle mitte midagi.

Teine nipp on magusaisu peletada psühholoogilise efektiga – võtad suure taldriku, paned koogitüki peale ja hakkad vaikselt sööma. Aga mitte ahnitsedes, vaid tasapisi ega söö kõike ära, vaid jätad pool tükki järele.

Mitte päris, sest trenn on tõesti lahutamatu osa minu elust. Ka söömisega saab vormis püsida, kuid ilusa keha nimel tuleb ikka trenni teha – siis on lihased toonuses ja nahk prink. Toit ja treening käivad ikkagi käsikäes, sest muidu jääb nahk lotendama. Samas võib lõpmatuseni trenni teha, aga valesti toitudes efektset tulemust ei saavuta – sageli trennides kahjuks toitumisest eriti ei räägita.

Õige toitumise saladus on see, et võid süüa nii palju kui tahad. Kuna ma söön ainult õigeid asju, tekib täiskõhutunne palju kiiremini – ma ei ole enam toiduraiskaja. Magu on ju tegelikult kahe peopesa suurune – polegi vaja nii palju süüa, kui inimesed endale kiirustades ja ahnitsedes sisse ajavad. Kui aga süüa vale toitu, ongi kogu aeg tühja kõhu tunne. Tunne, et tahad kogu aeg midagi head, aga ei tea, mida.

Enne pidasin alati dieeti ja talvel ning jaanipäeva ajal võtsin juurde. Kui ma go-go-tantsija olin, ei julgenud ma midagi süüa, sest kartsin juurde võtta. Käisin kaks korda päevas ennastunustavalt trennis, et seda ei juhtuks. Nüüd teen ka trenni, aga söön korralikult ega mõtle kogu aeg toidu peale – olen aasta läbi ühes kaalus. See on tõeline elustiil. Ja nii on väga odav elada.

Mulle meeldib süüa teha. Ja see aeg tuleb lihtsalt leida. Kui sa oled mõistnud, et selline eluviis on sinu jaoks õige, muutub toitude valmistamine loomulikuks elu osaks.

Väljas on jah raske söömas käia. Mina pean pool toitu ära valama, sest salatid kallatakse paksu majoneesi- ja hapukoorekastmega üle. Siis jääbki toidust alles kolm lusikatäit ja pärast söögi lõpetamist pean ikkagi poodi minema, et oma toiduasju osta.

Hästi palju on just viimasel ajal hakanud ilmuma igasuguseid dieettoitude raamatuid. Need retseptid saab kõik vastavalt enda veregrupile ümber kohandada – vahetan välja selle toiduaine, mis mulle ei sobi ja leian mingi analoogi. Kuna nisu mulle ei sobi, teen pannkooke näiteks riisi- või tatrajahuga. Oliiviõli asemel olen avastanud kreekapähkliõli ja soola asemel kasutan puljongi maitseainet.

Ketšupi asemel söön ma Meira magusat sinepit, sest tomat on enamikule veregruppidele vastunäidustatud. Nisumakaronide asemel söön rukkimakarone, valge riisi asemel pruuni. Ma ei söö makaroninuudleid, vaid riisinuudleid. Paljud inimesed ei teagi, et poodides müüakse igasuguste toitude tervislikumaid variante.

Leiutan ka ise retsepte ja segan kokku asju, mis minu veregrupile sobivad. Näiteks kaerahelbepudru sisse riivin porgandit ja lõikan peale ananassitükke. Ühest vanaema raamatust leidsin huvitava ilunipi – söön hommikuti leotatud kaerahelbeid ploomidega.

Ikka vaatavad, aga mina usun, et tark inimene teab, mida sööb. Muidugi on nii palju suhtumisi ja mõttemaailmu, aga mina usun, et veri on minu toiteallikas ja ma ei taha seda mürgitada. Inimese väline ilu saab alguse sellest, mida ta sööb.

«Veregrupp peegeldab teie sisekeemiat. Tegelikult määrab see ära ka viisi, kuidas te toitaineid omastate. Milliseid toite te omastate kergesti ja kuidas teie keha stressiga toime tuleb, on iga veregrupi puhul erinev,» kirjutab 1999. aastal kirjastuses Ersen välja antud «Toitu õigesti vastavalt oma tüübile».

Mida siis raamat soovitab?

sööge liha (suur valgu ja väike süsivesikute sisaldus),

loobuge nisust ja enamikust teraviljatoodetest;

tegelge jõuliste kehaliste harjutustega;

teie riskifaktorid haigestuda vähki ja põletikulistesse haigustesse nagu artriit võivad suureneda, kui te ei toitu vastavalt oma tüübile;

peaksite olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike rasva sisaldus);

tegelge vähem jõuliste harjutustega, nagu jooga või golf;

mediteerige stressiga toimetulekuks;

teie riskifaktorid haigestuda vähki või südamehaigustesse võivad suureneda, kui te ei toitu vastavalt oma tüübile;

peaksite sööma väga mitmekesiselt, igale veregrupile mõeldud toitudest varieeritud toitu, kaasa arvatud liha;

teie veregrupp on ainuke, mis saab hästi hakkama ka piimatoodetega;

tegelge mõõdukate harjutustega, nagu uisutamine või jalutamine;

teie risk haigestuda aeglasel arenevatesse viirushaigustesse, mis ründavad närvisüsteemi, võib suureneda, kui te ei totu vastavalt oma tüübile.

teil on nii A- kui ka B-grupi eelised ja vastupidavus;

tegelge rahustavate ja lõdvestavate harjutustega;

teil on kõigi veregruppide kõige parem immuunsüsteem.

Õhtul panen jämedad Veskimati kaerahelbed külma veega likku. Hommikul hakin sinna juurde ploome ja viigimarju. Piisab paarist viigimarjast ja kolmest-neljast mustast ploomist. Peale panen rasvatut jogurtit ja ananassitükke. Segan ära ja see ongi mu hommikusöök.

Alguses võib see küll vastik tunduda, sest mõni arvab, et segu näeb välja nagu tapeediliim. Tegelikult on see väga maitsev. Soovitasin seda ka ühele sõbrannale, kelle näonahk kaalust alla võttes oma värskuse kaotas. Kuu aja pärast avastas ta, et kortsud on otsaesiselt taandunud ja nahk palju pringim kui enne.

Enne kaerahelbemöksi söömist võtan sisse veel ühe teelusikatäie kreekapähkliõli – sealt saan oma päevased rasvad. Ja pärast joon tassi kohvi.

Panen kaussi ühe purustatud riisi-tatragaleti, 3 tükeldatud ploomi, pool tükeldatud pirni ja ananassitükke. Kastmeks valan peale rasvatut pohla-porgandi jogurtit. Soovi korral võib peale raputada kaneeli.

Segan Santa Maria puljongi maitseainet (NB! – mitte puljongikuubikut, kus on loomsed rasvad) igasuguste putrude hulka – riisi-, tatra- ja kaerahelbepudru sisse. Kaerahelbeputru söön mõnikord ka riivitud porgandi, pähklite või rosinatega.

Ka võileiva peale riputan soola asemel puljongi maitseainet.

Magusaisu peletamiseks teen meega riisibatoone. Panen pannile natuke vett ja õli, pudistan sinna ümmargused riisileivad ja segan meega. Pruunistan segu ära ja panen hõbepaberi peale. Keeran paberi rulli ja panen külmkappi tahkuma. Pärast lõikan endale sealt riisikange.

Panen jogurtitopsi natuke ˛elatiini, segan puuviljatükkidega ja panen külmkappi tarretuma. Suvel söön sellist jogurtikooki magusaisu peletamiseks päris tihti.

Alkoholi ma ei tarvita – see tekitab vistrikke. Punavein on ainus, mida ma natuke joon, sest see puhastab hästi minu verd.

Õhtul enne magamaminekut joon kanget rohelist teed jääkuubikutega. See on nii mõru, et võtab igasuguse söögiisu ära.

Kui olen midagi keelatut söönud, söön järgmisel päeval näiteks punast paprikat, kiivisid või punapeeti. Need on minu vastumürgid, mis organismi jälle ära puhastavad.

Liigu telereklaami näitamise ajal. Kui sa ei jää reklaami ajal teleka ette istuma, vaid kõnnid ringi, marsid ühel kohal või teed mõnd lihtsamat harjutust, põletad kahe tunniga vähemalt 100 kalorit.

Vaata vähem telekat. Uurimused on näidanud, et inimesed, kes vaatavad päevas üle kahe tunni telekat, kalduvad olema paksemad kui need, kes pildikasti eriti ei passi. Mida rohkem sa istud (ja maiustad), seda rohkem kilosid koguneb.

Söö värsket, mitte kuivatatud puuvilja. Kui sööd rosinate asemel kümme viinamarja, säästad raudselt 100 kalorit.

Tule peatus varem bussi pealt maha. Kui käid ühe peatusevahe jalgsi, kulutad taas 100 kalorit ja saad imetleda loodust või vaateaknaid.

Loobu harjumuspärasest juustulõigust. Kui jätad järgmisele vorstileivale või hamburgerile juustuviilu lisamata, säästad taas 100 kalorit.

Õhtusöök jäägu viimaseks. Kui su käsi sirutub pärast õhtueinet näkside järele, kutsu end korrale. Su keha ei vaja enam lisaenergiat.

Proovi taimset toitu süüa võimalikult palju toorelt või poolpehmeks aurutatult. Toortoidust imendub organismi alla poole toitainetest, keedetud kraamist aga kuni 80 protsenti.