Pille Pürg: "Leinakimp tuttavale võinuks lebada mu enda haual!" (29)

Kuupäev 8. mai jääb Pille Pürgile kauaks meelde, sest just sel päeval kella 10.30 paiku ähvardas vastassuunavööndisse põiganud tsisternauto tema Toyota džiibile otsa põrutada.

"Juba eemalt oli näha, et ta käis ühest suunast teise. Siis võttis suuna otse minu peale – ja mul ei olnud mujale minna kui kraavi!" kirjeldab Pille. Mõne sekundiga jõudis tema peast hulk mõtteid läbi tuhiseda: kas jääb seisma, kas pöörab tagasi oma ritta, kuidas ma kokkupõrkest pääseksin?

Pille püüdis tõmmata nii paremale teepervele kui võimalik, aga auto vajus kraavi. Tagantjärele usub ta, et see ta päästiski: "Kui oleksin jäänud kraavipervele, oleks ta mulle otsa tulnud."

Veokijuht ei peatunud, vaid põrutas kiirust vähendamata edasi. Õnneks polnud tema kiirus väga suur – Pille hinnangul umbes 60–70 km/h.

Pärast avariid helistas südi naine politseisse ja autoabisse ning ootas tund aega puksiiri. Ta tunnistab, et asendusautoga Pärnumaalt koduteele asumiseks tuli end uuesti rooli istumiseks tükk aega koguda. "Aga sain aru, et kui nüüd ei sõida, siis ei sõida enam kunagi."

Sõitnuks nagu iseenda matustele

Loo muudab kurioosseks, et Pille oli teel peretuttava matustele. "Leinakimp oli taga. See oleks saanud minule endale kimbuks kõige mustema stsenaariumi korral."

Ajakirja Kroonika andmetel oli veokijuhi joove kolm promilli. Pille sõnul helistati talle politseist sama päeva õhtul hea uudisega: purupurjus veokijuht on Häädemeestel kinni peetud. Mis juhist edasi sai, pole aga teada – Lääne politsei pressiesindaja Hedy Tammeleht ei leia sel kuupäeval andmeid ühestki Pärnumaal tabatud roolijoodikust. Tammeleht selgitab, et kui õnnetuses inimesed viga ei saanud ning kahjud klaarib kindlustus, siis politsei avariiga edasi ei tegele.

"Absoluutne kaos valitseb meie teedel!" hüüatab Pürg, kes töö tõttu tihti ühest Eesti servast teise sõidab. "Ükskõik kus sõidetakse mööda, bussijuhid on purjus. Täielik ükskõiksus! Kui kodust välja lähed, siis ei

tea sa iialgi, kas koju tagasi jõuad."

Miks juhid inimeludest ei hooli, ei mõista Pille arvata. Hiljuti tema kodulinna Tartut vapustanud juhtum, kus purjus džiibijuht väikese tüdruku surmas, läks talle väga hinge: "Mehel endal on kodus kolm last, ja sõidab teise lapse surnuks. Ma ei oska öelda, mis selle inimese peas toimub."

Ehmatus häiris niigi haiget südant

Mida ette võtta, ei oska Pille soovitada – liiklustrahvid ja -karistused on tema meelest juba praegu karmid. "Usun, et asi on pigem täielikus ükskõiksuses – teen mis tahan, ega mina ju nagunii vahele jää," arutleb ta. "Mis toimub? Miks inimesed niimoodi ennast ja teisi hävitada tahavad? Kas on asi meie praeguses üldises olukorras, inimesed ongi käegalöömismeeleolus."

Autosõitu pole ta eluohtlikust ehmatusest hoolimata jätnud – vajadus nõuab. "Kuna jäin terveks, siis täielikult ei jõudnud mulle võib-olla kohale, mis oleks võinud juhtuda." Viimati elas Pille liiklusõnnetuse üle paar aastat tagasi – istus kõr-valistmel, kui autole küljelt sisse põrutati: "Ka siis jäid kõik õnneks terveks."

Pärimistele tervise kohta vastab Pille vapra naeratusega: "Praegu ei ole viga. Aga eks loomulikult jätab selline üleelamine ja ehmatus oma jälje." Kuu aega tagasi filmivõtetelt koju sõites tabas teda rooli taga mikroinfarkt. "Eks natuke ikka tunda annab, aga mitte nii, et häiriks töid-tegemisi," ütleb Pille, kes töö kõrvalt ka õpib – Soome teatriakadeemias on tal praegu käsil esimese kursuse eksamid.