Kersti ise lükkas kontrollis käiku kiire elutempo tõttu aina edasi, kuid et tema vanaema oli surnud rinna- ja ema pärasoolevähki, võttis ta arsti juurde mineku raske südamega siiski ette.
Rinnavähidiagnoos lõi esialgu jalad alt, ent praegu meenutavad talle raskeid hingelisi üleelamisi, operatsiooni ja keemiaravi vaid üksikud armid rinnal. Rinnataastusoperatsioon andis Kerstile tagasi selle, mille kuri tõbi viis.
Praeguseks on kõik sõbrannad ja töökaaslasedki tema pealekäimisel ennast kontrollida lasknud. Just Kersti utsitas arsti juurde minema ka ühe lähedase sõbra, kelle kaelal ei tahtnud sugugi taanduda pruun plekk, mida iga habemeajamine pealegi vigastas. Arstid eemaldasid pleki mehe kaelalt ja hiljem selgus, et tegemist oli healoomulise kasvajaga.
«Seepärast tulebki arsti juurde minna kohe! Mida varem vähktõbi avastatakse, seda paremad on ravitulemused. Mine tea, mis sellest plekist oleks võinud aastatega saada,» tunneb Kersti sõbra pärast heameelt.
Kommentaarid