Mees, mine õigel ajal arstile – nii elad kauem! (5)

Rahvusvahelise vähinädala puhul Tallinnas peetud teaduskonverentsil "Vähk meestel – ennetamise, varase avastamise ja ravi kaasaegsed võimalused" nenditi, et Eestis on suremus vähki märgatavalt suurem kui mujal maailmas.

Uuringud on näidanud, et viimastel aastatel on üle 60aastaste meeste hulgas sagenenud nii eesnäärme-, soole- kui ka nahavähki haigestumine. 2006. aasta vähiregistri andmetel põeb vähidiagnoosiga meestest eesnäärmevähki 24%, käär- ja peensoolevähki 10% ja nahavähki 10%.

Eesnäärmevähk on ravitav

Siiski pole vähk Tervise Arengu Instituudi juhi Maris Jesse sõnul meeste varajase suremuse peapõhjus, esikohal on südame- ja vereringehaigused. Eelmisel aastal suri 900 meest vereringehaigustesse, 699 traumade tagajärjel ja 590 kasvajatesse.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere seletas aga, et ehkki meeste vähihaigestumus on kasvutendentsiga, näitavad arvud, et kui õigel ajal arsti juurde minna, on tõenäosus ellu jääda küllalt suur. "Näiteks neeru- ja eesnäärmevähi korral saame rääkida juba olulisest elulemuse paranemisest," lausus ta.

Meestearst Margus Punab Tartu Ülikooli Kliinikumist tuletas meelde, et eesnäärmevähki on võimalik ravida, kui see õigel ajal avastatakse. Ja avastada

saab seda ainult siis, kui mees käib regulaarselt arsti juures.

"Tegu on unikaalse haigusega, millel on vähemalt kümneaastane aken," ütles ta. Kuid mehed ei jõua arsti juurde, sest erinevalt nahavähist ei ole eesnäärmevähki tunda, kaebused tekivad alles siis, kui ravivõimalused on juba kehvad.

Mida varem, seda parem

"Mehed peaksid hakkama regulaarses kontrollis käima alates 50. või isegi 45. eluaastast. Kui peres on eesnäärmevähki esinenud, siis soovitatavalt juba alates 40. eluaastast," rõhutas Punab.

Seda, et asi on tõsine, kinnitavad arvud: 15–20% Eesti meestest kannatab eesnäärmepõletiku käes, igal viiendal avastatakse eesnäärmevähk ning eesnäärme healoomuline suurenemine ja sellest tulenevad kusemishäired kimbutavad 70% mehi.

Kuidas mees aru saab, et midagi on viltu? "Kui alakehas on pidev ebamugavustunne või valud või kui esinevad kusemishäired," nimetas Punab põhilise. Üle 45aastased mehed peaksid kord aastas end kontrollida laskma ka siis, kui kaebusi pole.

"Kui vastuvõtule tuleb mees, kes on eesnäärmepõletiku käes kannatanud 20 aastat, ei saa kahjuks rääkida terveks ravimisest, vaid vaevuste ja kaebuste leevendamisest," lausus tohter.

Punabi sõnul tuleb meeste hilises arsti juurde jõudmises mõneti süüdistada ka naisi, kes kasvatavad ikka hakkama saama. "Seepärast ei tunnista mehed sageli oma tervisehädasid ning kannatavad. Ja lähevad alles siis arsti juurde, kui mõni häda on juba mitu aastat vaevanud. Kuid just siin seisneb mehe tervise võti – mida varem ta arsti juurde läheb, seda parem on," rõhutas meestearst.

Peale õigel ajal arsti juurde mineku on meeste tervist ohtu seadvate hädade ennetamisel tähtis osa eluviisil. "Riskitegurid nii südame- ja veresoonkonna haigustesse, traumadesse kui ka kasvajatesse suremisel on samad: suitsetamine, alkohol, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine," viitas Jesse, et tegelikult saab igaüks oma tervise heaks midagi ära teha.

Sport viib stressi ja annab jõudu

President Toomas Hendrik Ilves nentis hiljutisel meestetervise konverentsil, et füüsiline koormus ja toidusedeli jälgimine on ebamugav vaid algul, kuid pingutada tasub, sest nii kingitakse endale ja lähedastele pikem elu. Ta tõi näiteks USA presidendi, kes leiab iga päev aega sportimiseks. "Pärast seda, kui hakkasin regulaarselt sportima, on mul stressi vähem ja jõuan palju rohkem," on viimane öelnud.

Ning meestetervise konverentsi ühe korraldaja, Eesti Tervise Fondi juhataja ja perearsti doktor Eero Merilinnu sõnul on Eesti mehe eluea pikendamisel suur osa tervel perel.

"Mehe elus on olulised kõik rollid ning kindlasti ei tohiks mees alahinnata isa ja abikaasa rolli." Ka Margus Punab on mehetervisest kõneldes rõhutanud perekonna tähtsust: "Paarisuhtes mees on õnnelikum kui paarisuhteta."