HIGI ON TÄIESTI LÕHNATU: higi sisaldab 98% vett, lisaks pisut piim- ja rasvhapet ning soola. Ebameeldiv lõhn tekib alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama. Foto: Alamy/AOP
Inimesed
15. juuni 2012, 07:00

Pinge ja palavus ajavad higistama (18)

Sellega, et palaval päeval tahab särk vahel selga kleepuda, tuleb lihtsalt leppida, sest higistades kaitseb keha end ülekuumenemise eest. Hoopis hullem on lugu, kui juba paar kiiremat sammu või pisemgi pinge toovad higipärlid otsaette ja näotud randid riietele.

Kõik me teame, mis on higistamine. Kes on tundnud hirmuhigi, kes on rinda pistnud haigushigiga, keda on enne eksamit kimbutanud ärevushigi. Mõõdukas higistamine on loomulik, see on keha hädavajalik jahutussüsteem, kaitsmaks meid ülekuumenemise eest.

Higistamine puhastab organismi

Selle, kui palju inimene higistab, panevad paljuski paika tema geenid, kuid üldiselt me hakkame higistama kohe, kui kehatemperatuur tõuseb üle 37 ?C. Kui inimesel puuduks võime higistada, võiks ka aias maad kaevates või puid riita ladudes kehatemperatuur juba ühe tunni jooksul tõusta 41 ?C.

Lisaks ülekuumenemise ennetamisele on higistamisel teinegi pluss – 30% kehas leiduvatest mürkainetest eralduvad just naha kaudu. Ja nii kummaline kui see ka ei tundu, hoiab higistamine naha puhtana – piltlikult öeldes uhab sellelt mustuse.

Kui sageli arvatakse, et higi on ebameeldiva lõhnaga, siis tegelikult on värske higi täiesti lõhnatu vedelik, sisaldades 98% vett, pisut piim- ja rasvhapet ning soola. Ebameeldiv lõhn tekib alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama.

Seejuures tekib ebameeldiv lõhn ainult kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas paiknevate apokriinsete näärmete toodetud higi kokkupuutel bakteritega. Kuna apokriinsed näärmed hakkavad arenema puberteedieas, siis väiksematel lastel higilõhna pole.

Suuremat osa inimese kehast katavad aga ekriinsed näärmed, mille põhiülesanne on organismi jahutada. Seepärast on higipiisad otsaees või nireke põlveõndlas küll häirivad, aga vähemalt ei lõhna ebameeldivalt. Samas segab liigne higistamine siiski igapäevaelu – higiplekid riietel, niisked käed ja nähtavad higipärlid otsaees tekitavad piinlikkust.

Hädas veerand elanikest

Liighigistamisest ehk meditsiinilises keeles hüperhidroosist on põhjust rääkida alles siis, kui inimene higistab rohkem, kui keha jahutamiseks vaja on. Arvatakse, et umbes 3% rahvastikust kannatab liighigistamise all. Liigsest higistamisest põhjustatud vaevuste üle kaebab aga ligi veerand elanikest.

Kui enamikku meist ajavad tavapäraselt higistama näiteks sportimine, närvipinge enne mõnd tähtsat esinemist, kuum ilm või palaviku alanemine, siis liighigistamisel võib olla hoopis rohkem põhjuseid.

Süüdi liigsed kilod või liigne pinge

Näiteks üleliigne kaal sunnib inimest end füüsiliselt rohkem pingutama, koos sellega kuumeneb keha rohkem ja on sunnitud end jahutama. Liigset higistamist võivad põhjustada ka mitmed haigused (näiteks kilpnäärmeprobleemid, diabeet) ja ravimid, sealhulgas tritsüklilised antidepressandid. Ka napsivend peab pideva leemendamise põhjusi otsima oma eluviisidest.

Seevastu emotsionaalne liighigistamine (põhjuseks ärevus, hirm, stress, väsimus või unetus) on üldjuhul juba geneetiliselt paika pandud. Inimene võib sattuda omamoodi nõiaringi: näiteks stress ajab higistama, viimane omakorda muudab üha närvilisemaks. Üldiselt higistavad enim käe- ja jalalabad ning kaenlaalused.

Peale selle tabavad ligi 75% naisi üleminekueas kuuma- ja higistamishood, päeva jooksul võib see juhtuda 20–30 korda. Ka raseduse ajal, kui inimese hormonaalne tasakaal muutub, kipuvad naised tavapärasest rohkem higistama.

Liighigistamine kontrolli alla!

Sõltuvalt häda suurusest aitavad mitmesugused vahendid jahutavast dušist higinäärmeid reguleerivate närvide läbi lõikamiseni.

Veeprotseduurid

Väga kasulikud on veresoonte gümnastika ehk külm ja soe dušš vaheldumisi, samuti sage külm dušš või vann, sest jahe vesi rahustab näärmeid.

Antiperspirandid

Sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, takistades higinäärmejuhas higieritust nahale. Deodorant maskeerib vaid higi lõhna.

Botuliintoksiin (Botox)

Botoxit süstitakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Tegemist on samade ilukirurgias tuntud "kortsusilumissüstidega", ainult et ühel juhul blokeerib botuliintoksiin närviülekande higinäärmetele, teisel juhul närvilõpmed näol.

Iontoforees

Iontoforees on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Selle toime sarnaneb antiperspirandi omaga, takistades higinäärmejuhas higieritust nahale.

Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia (ERS)

ERS on operatsioon, mis nõuab üldnarkoosi. Läbi lõigatakse higinäärmeid reguleerivad närvid.

Looduslikud vahendid

Tõhus higistamisvastane toime on näiteks salveil. Taime koostisesse kuuluvad parkained, eeskätt rosmariinhape, mis pärsib higi teket kuni 50%. Kuigi higieritust vähendab ka tavaline salveitee, seda siiski ei kasutata, sest esiteks peaks teed jooma suures koguses ja loomulikult jahutatult. Märksa mugavam on võtta salveiekstrakti sisaldavaid kapsleid, milles salveilehtedes leiduvad parkained on rikastatud kujul.

Allikas: Jaan Jänes