ROHKEM TEAVITAMIST: Ilmar Kennik saab aru ka apteegist, sest elektronretsept ei olnud toimeainepõhine ja perearst ei jõua kõikide muutustega kursis olla. Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
5. november 2012, 07:00

Pahane diabeetik: ravimi hind tõusis üleöö 343% ja keegi isegi ei maininud! (30)

"Juulis maksin kahe karbi Actose eest veel 12 eurot ja 96 senti, oktoobris juba 45 euro kanti. Kuna ostsin korraga palju ravimeid, siis märkasin krõbedat hinda alles kodus," ütleb Tartus elav Ilmar Kennik.

Mees leiab, et nõnda suure hinnatõusu puhul võiks apteeker või info olemasolu korral ka perearst inimesele sellest teada anda.

Apteegid ei jõua kursis olla

Mitmekordset hinnatõusu märganud Ilmar Kennik mõtles endamisi – tohhoo tonti – ja helistas asjas selguse saamiseks Annelinna apteeki. "Öeldi, et ravimiamet muudab hindu iga kvartal. Mina käisin apteegis kümnendal oktoobril, hinnad tõusid esimesel. Võtsin ühendust ka ravimiametiga, kes mulle ütles, et apteek oleks pidanud hinnatõusust mind teavitama," räägib Kennik. "Varem informatsiooni saades poleks ma originaali võtnudki, on ju olemas sama toimeainega odavamaid ravimeid. Räägitakse mingit jura, et mõne ravimi võtab riik soodusnimekirja ja mõni läheb sellest välja, aga sageli mõjub inimesele kõige paremini just see originaal."

Eesti Apteekrite Liidu esimehe Kai Kimmeli sõnul tuleb kahjuks seda ette, et klienti hinnatõusust ei teavitata. "Põhjus ei ole aga selles, et inimesele tahetakse kallimat ravimit pähe määrida, vaid selles, et soodusravimite piirhinnad muutuvad peaaegu igal kuul ja selle tohutult pika loeteluga ei jõua lihtsalt kursis olla. Ravimi hinda võib tõsta ka toimeaine kallinemine," ütleb ta.

Kimmel lisab, et retseptiravimi asendamist saab apteeker soovitada, kui digiretsepti kastikesse "mitte asendada" pole tehtud linnukest. Kahjuks on inimesed erinevad ja see kõige odavam ei pruugi alati sobida. Siis on inimese enda valik, kas ta maksab rohkem ja ostab kallima rohu või samade toimeainetega, kuid mitte talle kõige enam sobivama odavama," ütleb ta. Kimmel tõdeb, et konkurents on tugev ja ravimid on pigem natuke odavamaks läinud.

Annelinna Prisma apteegist öeldi Õhtulehele, et 90%lise soodustuse korral maksab veresuhkru vaoshoidmiseks kasutatav Actose karp 22 eurot 80 senti.

"Kõiki hinnamuutusi tõesti jälgida ei jõua, kuid hinnavahet märgates ja asendamisvõimaluse korral seda inimesele kindlasti ka soovitame," öeldakse apteegist.

Kõikumiste taga piirhindade muutumine

Soodusravimite puhul panevad hinna paika soodusravimite loetelu ja piirhinnad. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse selgitusel on sotsiaalministeerium kehtestanud piirhinna nendele ravimitele, mida on sama toimeainega turul mitu. "See tähendab, et riik maksab kinni kindla protsendi (kas 50, 75, 90 või 100) ainult kõige odavamast sama toimeainet sisaldavast ravimist. Kallimate sama toimeainet sisaldavatel ravimite puhul makstakse kinni sama summa, mis odavamate puhulgi. Ravimite piirhinnad muutuvad, kui mõni uus preparaat turule tuleb või kui mõni tootja langetab oma preparaadi hinda," selgitab Laius. "Nii juhtus ka pioglitasooni sisaldavate ravimitega 1. oktoobril. Kuna turule on tulnud Actose geneeriline analoog, siis seadis sotsiaalministeerium selle ravimi järgi piirhinna, ning kuna Actose hind on sellest oluliselt kallim, siis piirhinda ületav osa tuleb patsiendil endal kinni maksta." Kui inimesele väljastatakse kallim preparaat, on Laiuse sõnul selleks kaks võimalust. "Kas arst kirjutas retseptile konkreetse preparaadi nimetuse või ei soovitanud apteeker patsiendile odavamat alternatiivi. Tegelikult peaks arst kirjutama retseptile toimeaine nimetuse ning kasutama konkreetse preparaadi nime ainult juhul, kui meditsiinilistel põhjustel ei saa patsient ühtegi teist sama toimeainet sisaldavat preparaati kasutada. Pioglitasooni sisaldavate ravimite puhul ei tohiks selliseid meditsiinilisi põhjusi üldiselt esineda. Juhul kui arst oli retsepti kirjutanud toimeainepõhiselt, siis oleks apteeker pidanud kindlasti patsienti teavitama ka odavama ravimi olemasolust. See on apteekrite seadusest tulenev kohustus ning ravimiamet kontrollib, et piirhinnaalused preparaadid oleksid apteegis saadaval ning et apteekrid neid ka patsientidele soovitaksid."

Kennik sai aga veel ühe ebameeldiva üllatuse osaliseks. Actose hinnatõusu põhjusi uurides sattus ta ravimiameti koduleheküljel artiklile, mille kohaselt on Prantsusmaal peatatud pioglitasooni kasutamine, seda sisaldab muu hulgas ka Actos.

"Eestis kasutavad pioglitasooni sisaldavaid ravimeid umbes nelisada inimest," ütleb ta.

Prantsusmaal ravimi kasutamine peatatud

Prantsuse ravimiamet peatas pioglitasooni kasutamise 2011. aastal, kui selgus, et sellega kaasneb põievähirisk. Euroopa ravimiameti hinnang oli, et pioglitasooni kasutamisel esineb vähirisk, kuid vastunäidustuste ja uute ettevaatusabinõude rakendamisel saab seda vähendada ja ravimi saadav kasu kaalub üles võimaliku riski. Tuginedes sellele hinnangule, võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, et pioglitasooni kasutamine on lubatud teise või kolmanda rea ravimina. Praegu kehtib pioglitasooni müügiluba kõigis ELi liikmesriikides. Kui ravim on ühes riigis tunnistatud ohtlikuks, ei tohi seda ka mujal kasutada.