Mitmed perearstid, kes oma nime ajaleheveergudel näha ei soovinud, kinnitavad, et Maile juhtum on sel sügisel nende töös tavapärane – kopsupõletikku põdejaid on erakordselt palju. Ja et selle küüsis on ühtviisi nii lapsed kui täiskasvanud.
Üle aastate tõsiselt haigeks jäänud Maile Aia (30) tunnistab, et ei kipu just väga kärmelt arsti juurde minema. Selgi korral tundusid naisele haigusnähud nagu tavaline viirusinfektsioon.
Kui aga vaatamata neli päeva liitrite viisi tee joomisele ja viinasokkide tegemisele palavik endiselt püsis ja jõudu jäi üha vähemaks, läks naine arsti juurde.
"Esialgu diagnoositi äge bronhiit," meenutab Maile. Bronhiidi vastu kirjutatud antibiootikumid viisid kurguvalu, kuid köha ja palavik jäid. Nädala pärast läks naine taas arsti juurde. Siis näitas röntgen juba kopsupõletikku. Et palavik ja põletik olid keha korralikult kurnanud, pandi Maile kümneks päevaks haiglasse.
Taastumine võib võtta kuni aasta
Kuid viie päeva pärast tõusis palavik taas ja selgus, et ka kopsupõletik on tagasi tulnud. Mailele kirjutati kolmandad antibiootikumid, mis nüüd lõpuks ometi on aidanud.
Tagantjärele on Maile saanud teada, et tema kopsupõletiku põhjustajaks oli kaks erinevat bakterit. Ja et üks ei allunud ühele antibiootikumile, oligi vaja ka teist ravimit. Maile ohkab, et nii raskelt haige olles hakkad paratamatult mõtlema, et miks just sina haigeks jäid. Samas on naine kuulnud, et praegu on selle tõve küüsis väga palju inimesi.
Oma haiguse põhjuseks peab ta küttesüsteemide renoveerimist, mis sundis teda oktoobri keskpaigani kodus külmas istuma. See aga omakorda nõrgestas immuunsüsteemi, andes iga inimese kehas pesitsevatele bakteritele võimaluse oma jõudu näidata.
Nüüd on Maile ravimite võtmise küll lõpetanud, kuid perearsti sõnul peab ta veel kaks nädalat kodus olema. "Seda on vaja taastumiseks. Sest praegu on organism nii nõrk, et võin kas või ühistranspordist uue nakkuse saada," nendib ta.
Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi nendibki, et taastumine kopsupõletikust võtab aega nädalatest kuude ja isegi aastani. "Kõik oleneb patsiendist," sõnab ta.
Sest nii, nagu kopsupõletik on inimesele kurnav ja keeruline põdeda, on see ka igapäevases arstitöös sage ja väga keeruline teema. Tema sõnade kohaselt on see haigus väga erinev lastel, tööealistel ja vanemaealistel, samuti on see erinev patsientidel haiglas, hooldekodude elanikel ja inimestel nende tavapärases keskkonnas.
Hirm töökohta kaotada sunnib tõbisena tööle
"Kui meenutada meie rahva menukit "Kevade", siis hästi tuntud on pildike sellest, kuidas Teele kukkus jääauku ja Arno läks teda päästma. Raskelt haigeks jäi aga Arno, Raja Teele jooksis edasi ja naeris," toob Madis Veskimäe näite sellest, et kopsupõletikku haigestumist mõjutavad väga paljud tegurid. Alates kaasnevatest haigustest kuni kopsude anatoomiliste muutuste ja immuunsüsteemi seisundini välja.
Sageli võib kopsupõletik järgneda puhangutena kulgevatele viirusinfektsioonidele. "Mõnele viirusele lihtsalt "meeldib" tüsistusena kopsupõletikke tekitada, küllap see võib jätta mulje, et seda haigust on korraga väga palju," selgitab ta arvamust, miks praegu tundub, et kopsupõletikku on erakordselt palju.
Madis Veskimäe sõnul on kohane meenutada ka riigi ravikindlustussüsteemi, sest inimesed kaotavad töövõimetuslehte võttes osa oma sissetulekust, ning seetõttu on sagenenud haigena tööl käimine, samuti kardetakse töökaotust. "Nii juhtub sageli, esialgu süütuna näiv külmetus tüsistub mitmeid nädalaid kestva kopsupõletikuga," nendib ta.
Kui klassikalise ehk tüüpilise kopsupõletiku tunnused on kolm-neli päeva kestev palavik 38–39 ?C ringis, valu rindkeres, hingeldus, tugev köha, südamepekslus, roostekarva röga ja raske üldseisund, siis salakopsupõletikku on Madis Veskimäe sõnul keerulisem ära tunda.
"See võib esineda juhuleiuna patsientidel, kes tunnevad end peaaegu tervena, kurtes vaid kerget köha ja väsimust, väikest palavikku," lausub ta. Kui sajandi ja isegi veel aastakümnete eest oli arsti sõnul levinud klassikaline kopsupõletik, siis tänapäeval kipub sagedasem olema just ebatüüpiline variant.
Madis Veskimägi räägib, et kopsupõletiku diagnoos tugineb arstikunsti kuldse standardi alusel rindkere röntgenipildile. "Kuid alati ei ole see vajalik, piisab, kui kindel kopsupõletiku leid on haige kuulatlusel-katsumisel ja vereproovides olemas," selgitab ta.
Sest kindlasti püüab arst kopsupõletiku kindlakstegemiseks kuuldetoruga kuulatledes avastada mõnes rindkere piirkonnas lumekrudinat meenutavaid räginaid. "Kuid see heli võib haiguse mõnes faasis puududa ja siis hiljem jälle tekkida," seletab Veskimägi, miks võib juhtuda, et üks arst ei kuule kopsupõletiku olemasolu ja teine kaks päeva hiljem kuuleb. "Selles ei ole mitte keegi süüdi, haiguse omapära lihtsalt on selline," nendib ta ja lisab, et lähtuvalt tõve raskusest otsustab arst ka ravi.
Ja kindlasti ei tohi määratud ravisse kergekäeliselt suhtuda, sest statistika kohaselt on see nakkushaigustest sagedasim surma põhjustaja. Surmapõhjustajate üldnimekirjas on kopsupõletikul kanda viies koht südame-veresoonkonnahaiguste, vähi, krooniliste kopsuhaiguste ning traumade-mürgituste järel.
Tohter: toidu-lisandite efekt põhineb usul
Et kopsupõletikust kiiremini paraneda, soovitab Madis Veskimägi süüa tervislikke, eriti C-vitamiini sisaldavaid, kergesti seeditavaid ja valgurohkeid toite. "Näiteks omlett, hautatud liha ja köögiviljad on head," loetleb ta.
Kindlasti peaks rohkelt jooma raviteesid ja ka jõhvikamorssi.
Madis Veskimägi lisab, et arvukalt reklaamitud tõbedest taastumist toetada lubavatel toidulisanditel puudub kahjuks tõestatud toime: "Nende efekt põhineb usul, kuid ka see on efekt."
Tüüpilise kopsupõletiku tunnused
palavik püsib kolm-neli päeva 38–39 ringis
valu rindkeres
hingeldus
tugev köha
südamepekslemine
roostekarva röga
raske üldseisund
Allikas: perearst Madis Veskimägi
Kommentaarid