Võrreldes 2011. aastaga on kalleima ravi maksumus peaaegu kaks korda suurem ehk aasta varem kulus ühe inimese müokardiidiinfarkti raviks 95 340 eurot.
Patsiendil pole hinnast aimugi
Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul on hinna kergitajaks ravi kallinemine. "Varasemate aastatega võrreldes kasutatakse uusi ravimeetodeid, tehnoloogiaid, kallimaid ravimeid jms," selgitab ta. Samas võivad haigusjuhud eri aastatel olla ka erineva raskusastmega.
Patsiendile ei tähenda ravihinna nii suur kasv muidugi midagi, sest tal pole aimugi, kui palju tema ravi maksma läheb. Oma ravi maksumust ei tea ka see inimene, kelle subarahnoidaalse hemorraagia ravi läks SA Põhja-Eesti regionaalhaiglas mullu maksma 184 025 eurot. Haigla kommunikatsioonijuht Inga Lill ütleb, et kuna terviseinfo on delikaatne teave, ei saa seda juhtu lähemalt kommenteerida. Ta lisab vaid, et tegemist on väga raskes seisundis haigega, kelle haiguslugu algas juba 2011. aasta algul ning kes on siiani intensiivravis.
Intensiivravi on see, mis ravijuhu hinda kõvasti kergitab. Ent hinda tõstab Evelin Koppeli sõnul seegi, kui inimesel on peale põhihaiguse kaasuvaid tõbesid. "Ei ole harv, kui ühe ravijuhu raames osutatakse inimesele kokku üle 80 tervishoiuteenuse. Võib juhtuda, et üks ravijuht kestab aastaid. Nii võib igast ravijuhust saada ülikallis ravijuht," seletab ta.
Raskete haiguste ravi, nagu seda subarahnoidaalne hemorraagia on, on aga kindlasti kallim kui kergemate tõbede ravi. Selle juures on kõige kurvem, nagu nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser, et vaatamata
uutele ravivõimalustele kipuvad umbes pooled selle diagnoosiga patsientidest siiski surema. "See ei ole ainult Eesti probleem," nendib ta subarahnoidaalsest hemorraagiast kõneldes.
See keerulise nimega tõbi on insuldi vorm, mil ajus lõhkeb veresoon (teise, levinuma vormi puhul, aju veresoon ummistub – S. P.). Toomas Asseri sõnul voolab veri siis aju sisse või koguneb ajukelmete alla. Või juhtub suisa mõlemat. "Sellise haigusjuhu ravi teeb kalliks see, et ajuhaigus põhjustab inimesele intensiivravi nõudva seisundi. Ta võib olla näiteks pikalt teadvusetu ega pruugi saada omal jõul hingatud," selgitab professor.
Järjest sagedamini kipub subarahnoidaalne hemorraagia tabama töövõimelist inimest ilma eelnähtudeta – haigus avaldub harilikult järsku, näiteks ülitugeva peavaluga. "Võivad esineda ka krambid või mõne kehaosa jõuetus, ehk teisedki insuldile viitavad sümptomid," lisab Toomas Asser. Ootamatult tugev ja ebaharilik peavalu on aga kindel põhjus häbenemata arsti juurde minna.
Ainus hea asi on see, et kui insulti haigestutakse järjest sagedamini, siis verevalandusega insultide arv püsib aastast aastasse 160–170 juhu juures. Subarahnoidaalse hemorraagia põhjus on arstidel samuti teada: 85–90 protsendil haigetest on selle tekitajaks veresoonte laienemine ehk aneürism. Jälile jõutakse sellele kas mingi kaebuse pärast aju uurides või alles siis, kui ajus on verevalandus ja inimene otsib abi.
Kas nii rasket tõbe saab ka ennetada? "Mitte väga oluliselt, kuid vererõhku võiks küll kontrollida ja seda normi piires hoida. Ning kindlalt võime väita, et suitsetamine on see, mis verdumist provotseerib. Seejuures on risk subarahnoidaalseks hemorraagiaks kaks korda suurem, kui suitsetab naine," räägib Asser.
Alkohol põhjustab tõsiseid tõbesid
Kas tervislikult elades on võimalik raviraha kokku hoida? Evelin Koppel kinnitab, et nii peaks see olema küll. "Samas võib juhtuda liiklusõnnetusi ja traumasid ning raske haigus võib tabada ka tervislike eluviisidega inimest," lisab ta.
Siiski jääb silma, et raskete ja ootamatute haiguste seas on kalleimate ravijuhtude esikolmekümne seas kolmel korral äge pankreatiit e kõhunäärmepõletik. "Alkoholi liigtarbimine on pankreatiidi põhjustajana juhtival kohal, Eestis võib see olla 50–60% kõigist juhtudest. Teine sagedasem ägeda pankreatiidi põhjus on sapikivid," märgib Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja, üldkirurg Tiit Vaasna. Enamik intensiivravi vajavaid raskeid ägeda pankreatiidi juhte on tema sõnul seotud alkoholiga. Eestis on äge pankreatiit ägedate kõhuhaiguste seas 1000 haigusjuhuga aastas kolmandal kohal.
Ägeda pankreatiidi korral pöördub inimene tugeva kõhuvalu pärast tavaliselt ise erakorralise meditsiini osakonda. Või viib ta sinna kiirabi.
Haiguse olemust seletades räägib Tiit Vaasna, et ägeda pankreatiidi puhul eristatakse kerget vormi (80%), mis tähendab, et esineb kõhunäärme turse, ja rasket vormi (20%), mille korral kõhunääre kärbub täielikult või osaliselt. "Raske vormi korral esinevad ka teiste organsüsteemide – näiteks neerude, seedetrakti, kopsu – kahjustused ning kõhuõõnde tekivad mädakolded ja seesmised verejooksud. Raskeid juhtumeid koos intensiivravi vajadusega esineb ligikaudu 5–6 protsendil kõigist juhtudest, nende hulgast tulevadki kallid ravijuhud," seletab Vaasna.
Seejuures jääb inimene intensiivraviosakonda kuuks või kaheks. Lisaks vajavad need patsiendid pärast korduvalt haiglaravi ja korrigeerivaid operatsioone. "Samas võimaldab kaasaegne intensiivravi ca 75% nendest patsientidest elus hoida ja üliraskest seisundist välja tuua," lisab Vaasna.
Evelin Koppel ennustab, et haiglaravi kallineb veelgi: "See on seotud nii meditsiinitöötajate palgatõusuga kui ka uuema tehnoloogia, ravivõtetega ja ravimite kasutuselevõtuga."
Kalleimate seas viis laste südamelõikust
Kui Eestis ravi puudub, on võimalik haigekassa kulul ravi saada välismaal. Mulluseks kalleimaks rajataguseks juhuks on kardiokirurgia Soomes, mis läks maksma 372 631 eurot.
Esikümnes torkab silma suisa viis välismaist pediaatrilist kardiokirurgiat, neli Soomes ja üks Saksamaal. Kas see tähendab, et Eesti lastel on südamed üha haigemad?
"Ei, kindlasti ei saa selliseid seoseid tuua. Väikelaste keerulisi südameoperatsioone Eestis alati ei tehta ning välisriikidesse saadetaksegi eelkõige komplitseeritud juhtumid," lausub haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel . Et haigekassa ei tasu reisi- ega kohapeal elamise kulusid, on naaberriik Soome mõne muu riigiga võrreldes patsiendile/tema lähedastele tõenäoliselt odavaim võimalus.
Plaanilisele välisravile saatmise üks peamisi eelduseid ongi see, et protseduuri Eestis ei tehta.
"Eestis tehakse silma sarvkestasiirdamist, neerusiirdamisi. On katsetatud maksasiirdamisi. Ülejäänud organite siirdamisi Eestis aga veel ei tehta," räägib Koppel. Sestap on haigekassale esitatud taotluste põhjal kõige suurem nõudlus mitmesuguste organite siirdamise järele.
"Näiteks maksa- ja südamesiirdamised. Ei ole harv, et need tehakse väga väikestele lastele," ütleb Koppel. Samuti taotletakse haigekassalt võimalust teha välismaal uuringuid.
Kommentaarid