VÄGA VAHVA: ligi kolmandik vanemaealisi peab oma tervist väga heaks (11)

50-aastaste ja vanemate eestlaste seas oli oma tervist väga heaks või suurepäraseks pidavate inimeste osatähtsus 33 protsenti, mitte-eestlaste hulgas 22 protsenti, kirjutas Statistikaameti analüütik Kaia Kabanen Statistikaameti blogis.

Linna- ja maa-asulates väga hea või suurepärase tervisega inimeste osatähtsus oluliselt ei erinenud. Näiteks suurepärase tervisega 50-54-aastaseid oli linnas 49 ja maal 51 protsenti.

Rohtudega ravitavate haiguste keskmine arv oli kõige suurem 75-79-aastaste vanuserühmas ja kõige väiksem 50-54-aastastel. Naistel oli keskmiselt rohkem rohtudega ravitavaid haigusi kui meestel. Lisaks ilmnes uuringust, et 90-aastastel ja vanematel oli keskmiselt vähem rohtudega ravitavaid haigusi kui vanemaealiste uuringu noorematel vanuserühmadel.

Haigustest esineb vanemaealistel kõige rohkem kõrget vererõhku - 47 protsendil. See terviseprobleem kimbutas kõige rohkem 75-79-aastasi. Lisaks kõrgele vererõhule esineb küllaltki palju ka artriiti, kõrget kolesterooli ja südameinfarkte.

Vanemaealistel naistel esines kõikides vanuserühmades rohkem kõrget vererõhku ja artriiti, meestel enam südameinfarkti.

Positiivne on see, et enamik vanemaealistest väidab, et igapäevase enesehoolduse ja endaga toimetulekuga neil probleeme pole.

Siiski on vanemaealiste seas ka inimesi, kellel on igapäevase toimetulekuga tõsiseid raskusi - kõige rohkem 85-89-aastaste seas. See võib tuleneda näiteks sellest, et mida vanem on inimene, seda rohkem esineb tal erinevaid haigussümptomeid - ligi 40 protsenti 85-89-aastasi kannatab nelja või rohkema haigussümptomi all, 50-54-aastastest 9 protsenti.