Puugi ohver: oleksin nagu põrgust läbi tulnud

Tallinlanna Helve Reet (78) mäletab, et see oli 1996. aasta sügis, kui ta järjekordselt jalutuskäigult tulles enda küljest paar puuki leidis. Naisel on Läänemaal kena talumaja, kuid just see piirkond on tuntud ka erakordselt puugirohkena.

Jaks kadus poole aastaga

Kõhul olnud puugihammustuskoha ümber tekkis ka punane laik.

Talve veetis naine üksi maal ning paar korda tekkis tal enda sõnul surmatunne. Tekkisid tasakaaluhäired ja jaks kadus täiesti. Kohaliku arsti juures käies sai ta vastuseks, et iga on juba niikaugel, et see kõik on loomulik, ning leevenduseks pakuti rahustit.

Naine, kes oli enne olnud füüsiliselt aktiivne – uisutanud, iluuisutanud, balletti tantsinud, vehelnud, mootorrattavõistlustel kohtunikuks käinud –, ei jaksanud pool aastat pärast puugiga kohtumist teha muud, kui lugeda vaid raamatut. "Kui Evelin Ilves ei suutnud pärast puukborrelioosi rulluiskudega ülesmäge sõita, tuli see mulle kõik meelde," kostab naine.

Linna tagasi minnes läks naine uuesti arstile ning pärast koormustesti sai ta ehmatava teate: süda on rütmist täiesti väljas. "Arst kirjutas mulle rohud. Ja rõhutas kohe, et neid pean nüüd terve elu iga päev võtma," ohkab Helve Reet, kes tarvitab südamerohtu tänini. See on toonud kaasa omakorda probleeme, sest kõik rohud ei ole Helve Reedale sobinud ning on omakorda põhjustanud kriitilisi olukordi.

Naisele ei öeldud kohe, et tema südamehaiguse põhjustajaks on puukborrelioos. Seda sai Helve Reet teada alles mõni aasta hiljem.

Valgusküllases Mustamäe korteris elav Helve Reet ütleb nüüd, et on oma elus nagu põrgust läbi tulnud. Peale puugitõve tabas teda kaheksa aasta eest ka vähk. Selleski võitluses osutus naine tugevamaks.

Helve Reet nendib, et kui ta saaks vaid aega tagasi keerata, siis pärast punase laigu kõhult leidmist läheks ta kohe arsti juurde. Aga kuna oleksid ei loe, paneb ta kõigile südamele: "Puukborrelioosi vastu pole rohtu, kaitske end puukide eest!"

Küüslauk aitab

Talle endale õpetas hiljaaegu üks meditsiinitöötaja, et puugid kardavad küüslauku. Et Helve Reet on peale tõenduspõhise meditsiini ka looduslike võtete austaja, on ta seda enda ja oma lähedaste peal katsetanud. "Nüüd pole me ühtegi puuki kohanud!" on naine rahul.

Küüslauku soovitab ta metsa minnes panna kas või taskusse, sest kui inimese juures on küüslaugulõhn, peletab see puuke. "Aga hea on ka, kui määrida sellega kokku jalanõud. Päevitajad võiksid küüslauku määrida tekiservale," õpetab naine.

Kaitse end puukide eest

Kui on teada heinamaad, puistud, metsad, lagendikud või pargid, kus on rohkesti puuke, siis võimalusel parem vältige sinna minekut. Samas on puugirünnete vältimine keerukas, sest nad on asustanud ka linnapargid ja koduaiad.

Looduses liikudes tuleks käia sissetallatud radadel ning valida telkimiseks koht üldkasutatavas telkimiskohas. Parem mitte istuda maapinnal või rohul ning käia paljajalu.

Looduses liikudes tasub kanda heledaid riideid, mille peal on kergem tumedaid puuke avastada.

Aeg-ajalt tuleb heita pilk enda ja laste riietele ning retkel kaasasoleva koera karvkattele. Iga avastatud puuk on vaja eemaldada.

Looduses peaks kandma pikkade varrukatega särki või joppi, pikki pükse, peakatet ning saapaid või kummikuid. Pükste sääreotsad tuleb katta sokkidega või suruda saabastesse.

Puuke aitavad peletada ka teatud putukatõrjevahendid, aga lastel tuleb neid kasutades olla ettevaatlik.

Koju jõudes tuleb juba väljas võtta ära välisriided ja jalanõud, raputada või kloppida need hoolikalt läbi. Seejärel jätta need igapäevariietest ja jalanõudest eraldi hoiuruumi.

Seejärel tuleks end pealaest labajalgadeni üle vaadata, et ega kusagil pole puuki ning seejärel käia duši all.

Enne tuppa lubamist tasub kontrollida üle ka väljas jooksvad koerad ja kassid või veel parem – kammida neid põhjalikult. Koertelt-kassidelt maha kukkunud puugid ründavad inimesi ka toas. Täissöönud emaspuuk võib end toas loomalt maha kukutada ja muneda munad põrandapragudesse, luues nii keset elutuba puugikoloonia.

Muru tuleks niita lühikeseks ning eemaldada sealt kuivanud puulehed jms, sest kõdu on puukide meeliskoht.

Puukide pääsu metsast ja niidult koduõuele takistab nende vahele rajatud kruusa- või killustikuvöönd. Allikas: Kuulo Kutsar, terviseamet

Kolm ohtlikku puugitõbe

Puukentsefaliit

1-2 nädala jooksul valduvad gripisarnased haigusnähud: väsimus, kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. "Ainult nende nähtude põhjal on raske entsefaliiti diagnoosida, sest vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi terveneb," ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste arst Rita Pihlak.

Umbes kolmandikul haigestunutest tekivad need nähud mõne aja pärast uuesti koos kõrge palaviku, kange kukla ja iiveldamise-oksendamisega.

Entsefaliidi vastu viirusravi ei ole, kuid haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ennetada saab vaktsineerides.

Puukborrelioos

Kõige sagedamini viitab borrelioosile puugi hammustuskohale 1–4 nädala jooksul tekkiv punane laik (keskmiselt 70% nakatunutest). Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes, mõnel juhul ka südames. Närvisüsteemi sümptomid võivad avalduda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest.

Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust.

Kõigil nakatunutel ei teki punetavat laiku, sestap peab pärast hammustust kolm nädalat tervist jälgima.

Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid haiguse läbipõdemine immuunsust ei anna ja inimene võib nakatuda mitmel aastal järjest. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole.

Anaplasmoos

Viimasel ajal on puugid levitanud ka uut haigust anaplasmoosi, mida võib esineda ka Eestis.

"Eesti kohta on andmeid vähe, kuid vaadates olukorda Euroopas, pole mingit põhjust arvata, et seda haigust Eestis ei oleks," ütles Tervis24-le Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets. Terviseametis kuulub anaplasmoos selle aasta 1. aprillist registreerimisele, seni ei ole ühestki haigusjuhust teada antud.

Haigus algab gripilaadsete haigusnähtudega, esineb palavik, pea- ja lihasvalu, tekivad veremuutused – trombopeenia, mille korral langeb vere hüübimisvõime, lümfopeenia, mille tagajärjel suurenevad lümfisõlmed või leukopeenia ehk valgeliblede arvu langemine veres. Haigus allub antibiootikumiravile.