Spordiarst: harrastussportlased hindavad oma võimekust üle (26)

"Vanemseersant Sander oli oma tööle pühendunud kaitseväelane, kellest pidasid lugu nii alluvad kui ülemad. Ta oli usaldusväärne ja hea kolleeg, tema lahkumine puudutab kõiki kaasvõitlejaid," meenutab Scoutspataljoni staabi-ja tagalakompanii ülem kapten Andres Blank lahkunud kaitseväelast. Korduvalt eeskujuliku ja kohusetundliku teenistuse eest tunnustatud ning 2008. aastal selle eest ka Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti pälvinud Sander oli kolm korda osalenud välisoperatsioonidel – korra Iraagis ja kaks korda Afganistanis. Blanki sõnul iseloomustas 2003. aastal kaitseväes teenistust alustanud Sandrit nõudlikkus nii iseenda kui teiste suhtes.

Noor mees kukkus terviserikke tõttu kokku Ülemiste järve jooksu 14kilomeetrise distantsi lõpuosas. Kiirabi toimetas kriitilises seisus mehe haiglasse, kus ta mõned tunnid hiljem suri.

Spordiarst Mihkel Mardna tõdeb, et tervisespordiüritustel on tihti terve rida harrastajaid, kes lähevad sinna kui maailmameistrivõistlustele. "Nad võistlevad ei tea milleks, ei tea kellega, ei tea mille pärast ja sageli on nende ettevalmistus ka ebapiisav ühe või teise suusamaratoni või jooksudistantsi läbimiseks," räägib ta üldistavalt. Kuna sageli on osalejad oma tervislikust seisundist ja füüsiliselt ettevalmistusest liiga optimistlikult meelestatud ja võisteldakse hambad ristis, võib seda Mardna sõnul nimetada hoopis enesevaenulikuks tegevuseks.

"Kui inimesed sellest aru ei saa, siis võidaksegi endale mõni terviseprobleem tekitada, kas mingi spordivigastuse või organi süsteemi haigusena. Ja halvemal juhul, kui on mingid kaasnevad riskitegurid – pooltõbisena võistlema minek – võib see lõppeda nii nagu lõppes."

Harrastusportlaste puhul on probleemiks tihti ka see, et ei osata endale sobivat spordiala valida. Näiteks on tema sõnul väga paljud enda meelest maratonijooksjad ülekaalulised. Tervist tapetakse ka näiteks toidulisandeid süües, kuna keegi kuskil soovitas, et teeb naabrimehest või sõbrast tugevamaks.

"Ei saa minna massipsühhoosis endast mitmeid kordi võimekamate jooksjate tempoga kaasa. Olulisem on hinnata enda füüsilist võimekust ja teha vastavalt sellele raja läbimise plaan – kui kiiresti ma kavatsen läbida ühe kilomeetri ja sellest johtuvalt ka kogu distantsi," jagab ta harrastussportlastele õpetussõnu.