E-tervise süsteemist toimib korralikult vaid digiretsept (10)

Tallinlanna Maarika räägib, kuidas ta lööbe pärast nahaarsti vastuvõtule soovis minna. Ta helistas läbi Tallinna suuremad haiglad, et esimene võimalik vaba aeg saada. Kui ta viimaks vastuvõtule pääses, selgus, et tema probleem on pigem günekoloogi pädevuses. Maarika võttis uuesti telefonitoru. Naistearst kirjutas talle vastuvõtul vajaliku salvi välja, kuid mainis, et tegelikult võinuks seda teha ka perearst. Niisugused juhtumid koormavad arste, hädalist ennast ja ka teisi patsiente, kes peavad abisaamist kauem ootama.

Patsiendiportaalist pole kasu

E-tervise eesmärgiks seati patsiendikesksus. Üheks väljundiks oli digiregistratuur, mis riigikontrolli värske auditi andmetel pole viie aasta jooksul rakendunud. Sisuliselt peaks inimene patsiendiportaalis nägema kõiki vabu arstiaegu kogu Eestis ning saama end seal registreerida. Portaal on küll olemas, kuid seal on lingid ainult viie tervishoiuteenuse osutaja juurde. Neist kõigil e-teenindus ei toimi ja üldjuhul tuleb eriarsti jutule saamiseks ikka helistada.

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen ütleb, et eriarsti juurde registreerimisel on lahenduseks digisaatekiri ja e-konsultatsioon. Esimene välistaks topeltbroneeringud. Ingeraineni sõnul oleks vaja erialaseltsidega kokku leppida, mis andmed digisaatekirjas täpselt kajastatud peaksid olema. "Hetkel on nii, et inimene ise otsustab, kuhu ta ajab võtab. Võib juhtuda, et inimene paneb aja valesse kohta." Siin tuleb ka appi e-konsultatsioon, mis aitab välistada, et pere- ja erialaarst teevad samad uuringud.

Riigikontrolli auditis on juttu testprojektist, kus perearst tegi vajalikud uuringud ja suunas patsiendi digisaatekirjaga konkreetse eriarsti juurde. Too vaatas perearsti tehtud uuringute tulemused ja saatekirja läbi ning otsustas, kas on vaja teha lisauuringuid (eriarsti juures) ja kui prioriteetne on patsiendi terviseprobleem. Kui häda polnud kuigi suur, siis patsient ise eriarsti juurde minema ei pidanudki.

Riigikontroll soovitab selle kasutusele võtta kõigil erialadel, kuid teenust on siiani rakendatud vähe.

Diana Ingerainen leiab, et osa projekte takerdub sellepärast, et riik pole selgelt öelnud, mida tahetakse edasi arendada.

Prääniku asemel on vaja piitsa

Riigikontrolli hinnangul on e-tervise nõrga käivitumise taga sotsiaalministeeriumi passiivsus juhtrolli täitmisel. Auditijuht Liisi Uder ütleb, et riik saab pakkuda piitsa või präänikut, ja praegu on panustatud viimasele. See aga tähendab, et arenduse juures on domineerivad tervishoiuteenuste osutajate, näiteks haiglate huvid. Riik küsib, mida nad tahavad, aga ise ei sekku. "Oleks vaja ka piitsa. Riik ei saa lasta endale pähe istuda," arvab Uder.

Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil kõigilt terviseteenuse osutajatelt viivitamata nõuda e-tervise infosüsteemi kasutamist ning vajaduse korral siduda see teenuste eest tasumisega. Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas riigikontrollile, et nad on alati nõudnud infosüsteemi kasutamist, kuid pole passiivsust siiani sanktsioneerinud.

Kulud oodatust üle 5 korra suuremad

Riigikontrolli auditist tuleb välja, et e-tervise süsteemis olevaid andmeid pole erinevalt planeeritust võimalik terviklikult kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks.

Riigi loodud e-lahendustest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti. 2012. aastal oli kõikidest retseptidest 96% digiretseptid.

Digiloo ja digipildi kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ning digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud viie aasta jooksul käivitunud.

Ehkki algul pidi e-tervise käivitamiseks kuluma 2,8 miljonit eurot, on selleks seni kulutatud juba 15 miljonit eurot. E-tervise põhiprojektide kõrval on samal ajal arendatud ka mitmeid teenuseid, näiteks e-konsultatsioon, statistikamoodul ja e-kiirabi.