Foto: TEET MALSROOS
Silja Paavle 12. märts 2014 14:26
Luustiku tervise ja mitme haiguse ennetamise seisukohalt on päikesevitamiinina tuntud D-vitamiin inimesele ülioluline. Et Eestis päikest napib, on talvel täiesti normaalne vitamiini tase vaid kolmel inimesel sajast.

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sõnul on inimesele D-vitamiini peamiseks allikaks päikesevalgus, teadaolevalt omastab inimene D-vitamiini päikese kaudu 80%. Ülejäänud osa tarvilikust D-vitamiini vajadusest ehk 20% peaks inimene saama toidust.

 

Toidust imendumine halveneb vananedes

«Eestis on D-vitamiini saamine päikesekiirguse toimel piiratud, sest päikese intensiivsus D-vitamiini omastamiseks on piisav vaid maist septembrini,» nendib ta.

D-vitamiini saamiseks piisab Laasi sõnul, kui ollakse päikese käes 20 minutit päevas.

Päikese toimel tekkiva D-vitamiini hulka reguleerib organism ise ning reumatoloogi kinnitusel ei saa päevitamise tagajärjel mitte kunagi tekkida liiga palju D-vitamiini.

Toidust saadava D-vitamiini imendumine halveneb aga vananedes.

«Lisaks peavad üle 50aastased inimesed arvestama, et nende D-vitamiini vajadus on oluliselt suurem kui noortel inimestel, neil ei piisa enam suvel paarist korrast päevitamisest ja mõnel korral kuus kala söömisest,» rõhutab Laas.

Liiatigi on väga vähesed toiduained loomulikul teel D-vitamiini rikkad. Karin Laasi sõnul on sellised kalamaksaõli, lõhe, heeringas, sardiinid, makrell, munad, maks ja metsaseened. D-vitamiiniga rikastatakse ka toiduaineid, mida Eestis leidub küllaltki vähe, kuid juba on olemas nii D-vitamiiniga rikastatud piim kui ka toiduõli.

Tartu ülikooli reumatoloog Mart Kull on teinud D-vitamiini vaegust käsitlevaid epidemioloogiauuringud, mille andmeil on keskmine D-vitamiini hulk veres meie inimeste aastasest normist kolmandiku võrra madalam. Täiesti normaalne on talvel vitamiini tase vaid kolmel inimesest sajast.

Karin Laas räägib, et kuigi D-vitamiini tarvitamine on ohutu ka suurtes kogustes, on soovitatav D-vitamiini lisamanustamist alustades pidada nõu siiski oma arsti või apteekriga. Kõige täpsemalt saab D-vitamiini puudust hinnata vereanalüüsi põhjal.

Täiskasvanule peetakse D-vitamiini päevaseks vajaduseks 200−400 TÜ (toimeühikut – S. P.) päevas. Vanemas eas inimesed, kellel on suurenenud osteoporoosirisk, vajavad 800−1200 TÜ D-vitamiini päevas.

D-vitamiini puudus võib põhjustada terviseprobleeme ja haigusi. Näiteks tõi üldine linnastumine Euroopas 19.–20. sajandil kaasa tubase eluviisi ja sellest tulenevalt D-vitamiini puuduse tagajärjel lastehaiguse rahhiidi. Selle epideemia lõpetas D-vitamiini avastamine kalamaksaõlis. Tänapäeval soovitatakse lastele rahhiidi vältimiseks anda iga päev D-vitamiini kuni teise eluaastani 400 TÜ päevas.

D-vitamiini puudus on ka osteoporoosi ehk luuhõrenemise üheks riskifaktoriks. Selle tagajärjel tekivad vanemas eas ka väikese trauma järel luumurrud.

Nende ennetamiseks soovitatakse üle 50aastastel naistel ja üle 65aastastel meestel mõõta luutihedust ja hinnata teisi luumurru riskifaktoreid.

Selleks tasub nõu pidada oma perearsti või -õega. Ning kui osteoporoos on juba diagnoositud, on kindlasti vaja peale ravimite tarvitada ka piisavas koguses D-vitamiini ja kaltsiumi.

Karin Laas tuletab meelde, et osteoporoosi ennetamine algab juba lapse kasvades, kui luustik saavutab oma tugevuse, hiljem saab luutiheduse vähenemist aeglustada.

Seepärast peaks lapse ja nooruki toit olema mitme-kesine ja sisaldama piisavalt
D-vitamiini ja kaltsiumit. Lisaks tuleks rohkelt õues liikuda ja kehaliselt aktiivne olla.

Kaitsefaktoriga kreemid vähendavad päikese toimet 

D-vitamiini puudusega seostatakse ka tervet hulka autoimmuunset tüüpi haigusi, nagu reumatoidartriit, süsteemne luupus, sclerosis multiplex, I tüüpi dia-beet, kuid ka vähkkasvajaid.

Luude tervise seisukohalt on D-vitamiini pikaajaline puudus raskete tagajärgedega.

Juba alates maist on päike piisavalt intensiivne, et nahk saaks toota D-vitamiini. Karin Laasi sõnul võivad päikese kasulikku toimet vähendada pilves ilm, õhu saastatus ning tugeva kaitsefaktoriga kreemid.

«D-vitamiini saamiseks ei pea end üleni pruuniks päevitama, vaid piisab, kui päikest saavad labakäed ja nägu,» selgitab reumatoloog ja lisab, et kui päevitamine pole võimalik või mõne haiguse tõttu soovitatav, peaks D-vitamiini manustama toidulisandina.

Toidulisandites on D-vitamiini nii tilkade kui ka tablettidena, koos või ilma kaltsiumita.

«Ka vanas heas kalamaksaõlis on rohkelt D-vitamiini,» ütleb Laas. Sobiva toidulisandi aitab apteeker välja valida.