Suplusvesi võib olla varjatult ohtlik

Viimatised suplusvee analüüside tulemused näitasid, et järve vesi vastab mikrobioloogia osas küll nõuetele, kuid seal on esinenud probleeme sinivetikatega, teatati tervisekaitseametist. Vetikaohu tõttu on järve rannas üleval ka info, et iga rannaline saaks langetada otsuse, kas minna ujuma või valida selleks mõni teine rand.

Kuigi Tallinnas on viis ametlikku supluskohta – Stroomi, Pirita, Kakumäe ja Pikakari rand ning Harku järve rand –, armastavad inimesed suvel käia ujumas väga erinevates veekogudes. Tavaliselt on need suplejatele teada-tuntud kohad, kus iga ujuja hindab vee puhtust ja tingimusi ise. Näiteks sinivetikate esinemist on üsna lihtne määrata vaatluse põhjal. Sinivetikatega on tõenäoliselt tegu siis, kui vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakasroheliseks ja kaldaäär kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, öeldi tervisekaitseametist.

Oksatest aitab

Kui vee värvi muutvad helbed on nii väiksed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel kindlam. Vähese vetikasisaldusega vees võib iseenesest ujuda, aga kindlasti ei tohiks sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada.

Vee puhtuses on põhjust kahelda ka siis, kui vees on näha hulk mis tahes materjalist hõljuvaid esemeid või nähtav õlikile, vesi on tavalisest läbipaistmatum, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või lähedal on võimalikke reostusallikaid, nagu kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.