Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnul on kuni 65aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonna haigustesse viimase kümne aastaga jõudnud langustrendi. Viimaste andmete järgi avastatakse neid haigusi aastas üle 80 000 uue juhu.
Viigimaa sõnul on hea see, et inimeste teadlikkus oma südame tervise eest hoolitsemisel on kasvanud. Kuid väga teadlike inimeste kõrval on siiski palju ka neid, keda oma tervis üldse ei huvita: nad ei vaata, mida söövad, ei tee tervisesporti ja suitsetavad iga päev.
«Mõistagi tuleb anda aru, et me jääme alati Põhjamaa inimesteks ega jõua kunagi näiteks Prantsusmaa tasemele – seal on suremus südame-veresoonkonna haigustesse kõige madalam ja inimeste eluiga kõige pikem. Aga nende kasuks räägivad kliima, toitumine, stabiilne ühiskond, sotsiaalsed garantiid,» loetleb Viigimaa kõike seda, mis inimese tervist mõjutavad.
Samas lisab ta kohe, et Eestis on kõige hullem nüüd seljataga.
Iseenda südame heaks saab aga igaüks midagi ära teha.
Näiteks toituda tervislikult.
«Eelistada kalatoite, viia loomsete rasvade tarbimine miinimumini, tarvitada vähem soola, süüa rohkem puuvilju ja kiudaineid,» loetleb Viigimaa.
Väga oluline on enda liigutamine. Viigimaa sõnul piisab südame tervise heaks 30 minutist päevas.
«Kui inimene kõnnib tööle ja tagasi kiirkõnnis, on ta juba palju ära teinud,» kinnitab südamearst.
Regulaarne kehaline aktiivsus mõjub südamele päris mitmel moel: alaneb kõrgenenud vererõhk, langeb halva ja tõuseb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosioht, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke.
Muide, südamehaiguste kõrval saame regulaarse kehalise aktiivsusega vähendada ka vähiriski. Samuti aitab see suurendada töövõimet ja saavutada head enesetunnet.
Ja muidugi peaks hoiduma stressist ehk töö- ja puhkeaeg peaksid olema kindlalt paigas.
Kommentaarid