Uni kipub keset päeva peale? Tuku rahulikult – jaksad pärast rohkem! (2)

Tartu Miina Härma gümnaasiumi abituriendid Mirjam Grosberg (19) ja Ragne Toompere (19) on päevase une vajalikkust kogenud omal nahal. "Uni kipub peale just pärastlõunal, kui kõht on täis söödud," naerab Mirjam, et nende koolis pole sugugi haruldane, et keegi tunnis väheke tukub.

"Õnneks õpetajad ei tõrele. Mõni küll koputab lauanurgale magaja äratamiseks, kuid kui hinded on korras, siis probleemi pole," kinnitab Ragne.

Õpitu kinnistub magades

Kui koolis tuleb tukkudes pea lauale toetada, siis Tartu loodusmajas, kus Mirjam sageli pärast tunde käib, on puhkenurgas mõnusad padjad. Mirjam teab omast käest: üks pisike uinak seal aitab pärastistel tegemistel tunda end märksa erksamana.

Tänavu kooli lõpetavad tüdrukud on veendunud, et uni on abituriendile eksamiperioodil väga oluline. "Eksamite ajal ei ole ju tunde ja seepärast peaks õppima vaid päeval. Öösel peaks pigem magama," kinnitavad nad.

Mirjam räägib, kuidas viimasel arvestustenädalal käis konnatalgutel öösiti konni päästmas ja päeval tegi arvestusi. "Korraks mõtlesin küll, et mis on tähtsam, kas konna elu või minu arvestused. Aga siis otsustasin vabalt võtta ja panna paberile kirja oma teadmised, mitte tuupida neid meeleheitlikult juurde," räägib Mirjam, et tegelikult on kooli lõpueksamite õnnestumiseks tööd tehtud kõik eelnevad aastad ning viimasel päeval tuupimine võib tegelikult kasu asemel kahju tuua.

Une tähtsust pingelistel aegadel, nagu seda on ka eksamid, rõhutab ühtlasi omanimelise unekliiniku unearst Mae Pindmaa. "Keha ja aju teavad, et öö on magamiseks. Ja ööuni on kõige kasulikum – päeval õpitu kinnistub just sel ajal," soovitab ta ööunest maksimumi võtta. Kui närvikava lubab, siis võib ka päeval õppimises pausi teha ja teadmistel veerand tundi tukkudes kinnistuda lasta.

Arst soovitab siiski jälgida, et te pärast unepausi end ka virgena tunneks. Kui ei, siis võib kahtlustada juba terviseprobleemi.

"Tõsi, meie kultuuriruumis pole eriti kombeks keset päeva magada. Ja tegelikult, kui inimene magab öösel oma une ära ja ööuni on kvaliteetne, siis päevast tukastamist ei vaja ta alates viiendast eluaastast," räägib arst.

Tema sõnul on päeval näiteks koosolekul või tunnis istumise ajal tekkiv unisus märk sellest, et öösel pole inimene end välja maganud.

Selles võib omakorda olla süüdi tervisehäire. "Ma olen kuulnud meestelt, kuidas nad lähevad pärastlõunal koju, magavad tunnikese või paar, ja töötavad siis edasi. Aga see on selge märk, et kõik ei ole nii nagu peab," räägib Pindmaa.

Ära tuku liiga kaua

Liiga pikk päevane uinak aga rikub ära inimese ööpäevase une-ärkveloleku rütmi. "Inimese elu on ju ikka nii, et õhtul peaks ta jääma magama ja hommikul üles ärkama. Kui aga magada päeval tund, poolteist või kauemgi, võib juhtuda, et inimesel on raske uinuda enne hommikut," hoiatab tohter.

Kuid pingelisel ajal, olgu see siis koolilõpueksameid tehes või tööl, tasub iga paari tunni tagant teha üks pisike puhkepaus ning vajadusel ka 15?20minutine uinak. See suurendab keskendumisvõimet ja inimene suudab pärast seda töö efektiivsemalt ära teha. Päevase uinaku kasulikkuse inimese töövõimele on ära tabanud näiteks ka sellised suurfirmad, nagu Google ja Apple – nendes ettevõtetes on päevane uinak igati soositud.

Kui pikalt päeval magada?

10 - 20minutine uinak mõjub eriti hästi kognitiivsetele võimetele, suurendades keskendumisvõimet ja andes juurde vajalikku energiat.

30minutine uni aitab hästi kaasa mälufunktsioonide paranemisele. Samas – see unefaas on juba sügavam ning ärgates võib virgumisele kuluda teist samapalju.

60minutine uni hõlmab juba peaaegu üht tervet unetsüklit. See aitab parandada faktimälu. Negatiivse küljena võib inimene end ärgates tunda veidi oimetuna.

90minutine uni on hea neile, kes ei saa öösel piisavalt magada. Täielik unetsükkel aitab parandada emotsionaalset mälu ja loovust. Ärgata on suhteliselt kerge, kuid samas võib just see rikkuda ära inimese une-ärkveloleku tsükli. (Allikas: naturalsociety.com)