Uudised

"Naera, ja maailm naerab koos sinuga. Norska, ja sa magad üksi." (8)

Silja Paavle, 3. juuni 2014, 07:00
SEGAB TEISIGI: Norskamisest on vaja vabaneda, sest peale norskaja enda ei lase see magada ka voodinaabril. Foto: AOP
Vähemalt iga neljas inimene maailmas norskab.  "Laulupidu tuleb ja ma ei taha hommikul tunda endal koorikaaslaste hävitavaid pilke, see röövib minult peorõõmu," kurtis üks norskamisega kimpus olev naine unearst Marlit Veldile.

See naine pole oma mures üksi: rahvusvahelistel andmetel norskab 25–40% inimestest pidevalt või vähemalt teatud eluperioodidel.

Tartu ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi nendib, et norskamise puhul on tegu tõsise probleemiga – see võib paljude muude tervisehädade korral põhjustada ülekaalulisust, impotentsust ja keskendumishäireid.

Norskamine põhjustab hapnikuvaeguse

Samal teemal

Seejuures ei ole norskamine pelgalt organismi eripära, see häirib peale norskaja ühtlasi kaaslasi. "Naera, ja maailm naerab koos sinuga, norska, ja sa magad üksinda," tsiteerib unearst Inglise kirjanikku ja muusikut Anthony Burgessi.

Ta selgitab, et norskamine ei lase magada ei norskajal ega teistelgi samas ruumis olijail ning on üks sagedasemaid põhjuseid, miks abikaasad eraldi vooditesse kolivad.

Norskamist põhjustab Marlit Veldi sõnul see, kui pehme suulagi ja kurgunibu une ajal lõtvuvad ja vibreerivad vastu neelu tagaseina. Peale selle mõjutab seda ka keelelihaste lõtvus – kui keel vajub tahapoole, tekitab see veel eriti tugeva norskamisheli. Tulemuseks on hingamistee kitsenemine. Kui hingamisteed vajuvad kokku, ei jätku südamel ja ajul piisavalt hapnikku ning inimene ärkab veidikeseks üles. "Isegi kui inimene ise ei saa aru, et ta ärkab, ärkab tema aju," selgitab Veldi, lisades, et kui aju ärkab, ei ole inimesel sügavat und ning sügava uneta on inimene päeval väsinud.

Sügava une puudumine aga põhjustab ülekaalu ja südametegevuse häireid, inimese organismis langeb kasvuhormooni ja testosterooni tase, mis omakorda põhjustavad potentsihäireid.

Norskajatel soovitab Marlit Veldi pöörduda nina-kõrva-kurguarsti juurde. Põhjuseid norskamiseks võib olla palju: näokolju ehitus, suurenenud kurgumandlid, selili asendis magamine, suurenenud kehakaal, puudulik ninahingamine ja ka inimese loomulik vananemine ning alkoholi või ravimite tarbimine.

Suurenenud risk insuldiks-infarktiks

Norskamise ravi lähtubki sellest, millised on norskamise põhjused. "Ei ole võimalik lähtuda patsiendi soovist, kes ütleb, et naabril tehti norskamisvastane operatsioon – tehke mulle sama," lausub Veldi.

Kuid palju saab inimene ka ise enda heaks ära teha eelkõige tervislikke eluviise jälgides: kehakaalu kontrollides, mitte suitsetades ja alkoholi vältides ning sportides.

Norskamise vastu plaastriga

Vanasti oli klassikaline soovitus norskajale pidžaama seljaossa õmmelda tasku ja sellesse pista tennisepall, et inimene selili ei magaks. Tänapäeval on apteekides ja ka veebisaitidel müügil mitmesuguseid vahendeid, millega lubatakse norskamisest ühekski ööks vabaneda.

Tartu ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi ütleb, et efektiivsemad on neist ninaplaastrid ja -tuubid.

Plaastrid on ravimivabad ja aitavad mehaaniliselt lõtvunud ninakäike lahti hoida. Veldi nendib, et paljudel norskajatel, ka väga saledatel inimestel, on lihastoonus lihtsalt nõrk. Ninaplaastrite miinuseks on see, et neid iga päev kasutada on kallis.

Efektiivsed on ka ninatuubid, mis on plaastritest füsioloogilisemad ja mida saab kasutada palju kordi. Aga kui ninaplaastrid on müügil pea kõigis apteekides, siis tuubide kättesaadavus on piiratud.

Müügil on ka nii suhu kui ninna pihustatavaid vahendeid, mis Veldi sõnul passivad eelkõige neile, kellel norskamist põhjustab nina kinnisus, näiteks allergilise nohu tõttu. Hiljaaegu müüdi ühes internetikaubamajas ka norskamisvastast käevõru, aga selle efektiivsust unearst kommenteerida ei oska.

Et olemasolevaist vahendeist leida mõjusaim ja rahakotisäästlikum, on mõistlik esimese sammuna konsulteerida siiski nina-kõrva-kurguarstiga, kes selgitab välja norskamise põhjused.

Kõvem müra kui džässbändil

• Norskamist kui meditsiinilist probleemi hakkasid esimesena uurima jaapanlased. 1952. aastal opereeris üks Jaapani arst noort naist, kelle abielulahutuse põhjuseks oli norskamine.

• Guinnessi rekordiraamatus on registreeritud norskamise heli tugevuseks 93 detsibelli. Tavalise inimese kõne tugevus on 60 db, 90 db on džässbändi esinemise tugevus.

• Norskajatel esineb sagedamini insulte-infarkte ja depressiooni, samuti on nad ohtlikumad autojuhid. (Allikas: unearst Marlit Veldi)

Soovitused norskajale ja tema voodinaabrile

• Väldi selili magamist. Selles asendis vajuvad keel, kurgulagi ja kurgunibu kõige hõlpsamini kokku, põhjustades norskamist.

• Võta kaalust alla. Lõualott ja kõhupolster soodustavad norskamist.

• Ära suitseta. Tõrv põhjustab suitsetajatel kroonilist limaskesta põletikku nii ninas kui suus.

• Väldi alkoholi, mis lihaseid lõõgastades soodustab nende kokkuvajumist ja hingamisseiskusi kurgus.

• Tee sporti. Sportlikel inimestel ei kaasne hingamisseiskustega nii palju hapnikuvarustuse häireid. Nad kompenseerivad seda rohkem rinna- ja diafragmalihastega.

• Võõraste inimestega ühes ruumis ööbides, näiteks laulupeo ajal suures koolimaja võimlas, tasub arvestada, et norskamine on väga sageli esinev nähtus. Seepärast on hea mõte endale kaasa varuda kõrvatropid.

• Inimene vajab sageli väikest tõuget, et oma terviseprobleeme lahendada. Märka oma lähedase terviseprobleeme, anna neist talle märku ja suuna ta arsti juurde.