Telk: parima peavarju leiad harrastajate telkide seast (1)

Kogenud matkajad saavad vähemalt Eestis rännates hakkama ka telgita, kuid mugavamaks muudab telk matkamise kindlasti. Kuidas õiget varjualust leida?

Telke ostma minnes tasub Jürgensoni sõnul teada, et need jagunevad kolme suurde rühma: profitelgid, harrastajate ja suvepäeva-piknikutelgid. Oma raamatus "Seljakotiga looduses. Matkaselli taskuraamat" on ta tunnistanud, et peab kõige ebamugavamaks profi- ja suvepäevatelke. Miks?

Ühte head igaks elujuhtumiks ei ole

Profitelkide võimalusi ei kasuta tema sõnul Eesti tingimustes keegi lihtsalt kunagi ära ning sageli on neis ruumi vaid hädapäraseks ööbimiseks. Jürgenson toob äärmuslikuma näitena 690 grammi kaaluva kahekohalise telgi, mille püstitamine on kerge ja kiire. "Seda on mugav kaasas kanda, kuid selles ööbimine eeldab füüsilist ja moraalset karastatust," ütleb ta.

Suvepäevatelgid on Jürgensoni sõnul halvad seetõttu, et nende väliskatte veepidavus on üsna halb, põhja oma aga hea. "Peab arvestama, et inimene ostab asja, mille eest ta maksab. Kaubanduskeskusest telki ostes tuleks osta kohe ka täispuhutav madrats: kui telgis veetase tõuseb, siis tõuseb magaja koos madratsiga," viskab ta nalja ja soovitab matkavarustuse osta matkapoodidest – nii saab kindlamalt kvaliteetse kauba.

Harrastajate telkidel on aga hinna ja kvaliteedi suhe enamasti paigas ja valida saab nii soojaks kui ka külmemaks ajaks mõeldud telkide seast. Sest nagu rõhutab Tõnu Jürgenson: ühte head asja kõigiks elujuhtumiseks on raske leida. Nii on temalgi mitu telki suvel perega mere ääres käimiseks, jalgsimatkamiseks ja ka tundramatkal viibimiseks. Ehk siis: telki ostma minnes peakski alustama sellest, kas sellega on plaanis minna matkale või lihtsalt metsa ööbima. "Matkates on telgi kaal äärmiselt oluline. Liikumine, eriti suvel, on organismile niigi kurnav," selgitab ta.

UV-kiirgus võib telgi hapraks teha

Telki lihtsalt ööbimispaigaks kasutades ja vahemaid näiteks autoga läbides soovitab Jürgenson valida võimalikult suure telgi, pööramata tähelepanu selle kaalule. "Mida suurem ja avaram on telk, seda värskem on telgis õhk, seda paremini telk ventileerub ja mugavam on seal askeldada," räägib ta.

Niiviisi rännates võib kaaluda koguni moodultelgi ostmist, et näiteks magamine oleks ühes ruumis ja eesruum oleks niisama ajaveetmiseks. "Vihmase ilma puhul on see eriti mõnus," märgib ta.

Vahur Limberg, Matkasport OÜ Tartu kaupluse müügikonsultant, soovitab mugavuse huvides telki ostma minnes mõelda ka sellele, kuidas meeldib rohkem riideid vahetada: kas pikali olles, istuli või püsti seistes. Sellest lähtuvalt saab valida ka õige kõrgusega telgi.

Ning kindlasti soovitab Limberg meeles pidada, et telk peab kauem vastu, kui seda korralikult hooldada. "Pärast iga kasutamist tuleks telk puhastada ning enne kokkupakkimist kuivatada," lausub ta.

Ka ei tohiks telki jätta lihtsalt suveks õue peale päikese kätte lahtiselt seisma, sest pikemas perspektiivis võib UV-kiirgus muuta telgiriide hapraks.

Hea telk hoiab vee magajatest eemal

Telki ostma minnes tuleks vaadata ka selle vettpidavust, mida märgitakse millimeetritega. Vahur Limberg, OÜ Matkasport Tartu kaupluse müügikonsultant, ütleb, et kahjuks ei ole vettpidavuse märkimisel kehtestatud ühtset standardit ja seetõttu suhtuvad tootjad sellesse ka loominguliselt. Eestis soovitab Limberg osta telk, mille vettpidavus algab 2000 mm. "Sellele numbrile vastab aga ka mõne tootja 1500 mm," hoiatab ta ja soovitab alati matkapoe konsultandilt nõu küsida – nemad teavad, milliste millimeetritega telgid vettpidavamad on.

Kui telgil ei ole eraldi väliskatet, tagab Vahur Limbergi sõnul selle vettpidavuse korralik pingutus. "Telgi katus peab olema korralikult trimmis, et vihm ei saaks sellesse tekkinud lohukestesse koguneda," selgitab ta.

Seljavalu korral tasub eelistada rippvoodit

"Mul on mitu telki, kuid pool viimast aastat eelistan ­ööbida rippvoodis ja soovitan seda soojalt kõigile," ­lausub matkamees Tõnu Jürgenson.

Peale selle, et ­Jürgenson tunneb end igal hommikul rippvoodist välja pugedes mõnusalt puhanuna, jäi talle hiljaaegu näppu ühes meditsiiniajakirjas avaldatud uurimus, mille järgi võiks seljavalu korral eelistada just seda.

Telgid jagunevad kasutusotstarbe ja kuju järgi

• Profitelgid sobivad ekstreemselt vihmastesse ja väga tugevate tuultega polaaraladele või sarnastesse ilmaoludesse.

• 4 aastaaja matkatelgid on materjalidest, mis taluvad ka külmakraade ja lume raskust. Lihtsad, kerged, kompaktsed ja vähe ruumi nõudvad.

• 3 aastaaja matkatelgid on mõeldud kasutamiseks kevadest sügiseni.

• Sooja aja telkide sisetelgi põhjad on enamasti kile sarnasest polüetüleenist, mis on mõeldud kasutamiseks vaid ­suvel. Tavaliselt kaaluvad palju.

• Peretelgid on matkajatele, kes eelistavad avarust ja suuri eeskodasid, kuhu saaks kolida kas või kogu pere või matkagrupp koos köögi, laudade ja toolidega. Telgis saab seista püsti.

• Autokatusetelgid paigaldatakse raamide abil auto katusele. Magada saab vaid seisvas autos.

• Viiltelgid – kolmnurkse katusega nüüdistelgid on ülikerged ja nende püstitamiseks sobivad matkakepid.

• Kuppeltelgid – kuplikujulist telki on ka üksi kerge püstitada ja tegemist on kõige levinuma telgikujuga.

• Tunneltelgid on nagu nimigi ütleb tunnelikujulised ja tavaliselt suure esikuga.

• Kombineeritud telgid on sageli just peretelgid, kus näiteks magamisosa on kuppel ja esikuosa tunneli­kujuline. (Allikas: matkasport.ee)

Iseavanev telk

Mugavate matkajate meeleheaks on poodides müügil ka iseavanev ehk pop-up-telk. Seda on lihtne püstitada – viskad telgi õhku ja lahti see ongi. Ning tuuletul ilmal püsib mugavalt maas vaiadetagi.

Paraku on iseavanev telk kokkupandunagi üsna kogukas, seetõttu on jalgsi ja jalgrattaga rändajail seda raske kaasas vedada. "Aga autoga mugavust hindavaile matkajaile sobib see küll," lausub ­Vahur Limberg.