Uudised

Nutisõltuvus võib viia ajukahjustuseni (14)

Silja Paavle, 8. juuli 2014, 07:00
Eero Merilind.Foto: Teet Malsroos
Alusta nutitehnikasõltuvusest vabanemist suvise puhkuse ajal.

Kontrollid iga viie minuti tagant telefoni, ega keegi pole saatnud uut sõnumit või meili? Internetis surfamine võtab kogu su aja ja reaalne elu kipub jääma tagaplaanile? Kui jah, siis on viimane aeg end nutiseadmetest võõrutada.

Samal teemal

Nutisõltuvus on üha suurenev probleem, seda eriti laste ja noorte hulgas, kinnitavad Eesti terviseturismi klastri esindaja ja taastusarstide seltsi juhatuse esimees Annelii Nikitina ning Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

Millal muutub nutitehnikaga tegelemine sõltuvuseks? Nikitina räägib, et sellele on omased enam-vähem samad tunnused kui muudest asjadest sõltumisele. Nutisõltuvuse puhul on inimesel seletamatu sisemine sund pidevalt infotehnoloogilisi seadmeid näppida, kontrollida iga viie minuti tagant, kas keegi on saatnud sõnumi või meili ja vajadus olla kogu päeva online’is oma suhtlusringkonnaga. Lastel, eriti poistel, on Nikitina sõnul omasem sattuda sõltuvusse on-line’i arvutimängudest, koduperenaistel internetiavarustes surfamisest. "Sõltlaslikule käitumisele on iseloomulik, et aeg ja ruum kipub kaduma, reaalse elu tegevused ja kohustused jäävad tagaplaanile," ütleb taastusarst.

Võivad tekkida probleemid tööl-koolis käimisega, sest tähelepanuvõime langeb. Inimene muutub närviliseks, rahutuks ja ärevaks, kui ta ei saa ühel hetkel nutiseadet kasutada.

Nikitina ütlust mööda ei pruugi nutisõltlased ise oma probleemist arugi saada. "Pigem märkavad kolleegid või lähedased, et inimene on hajevil, muutunud ärevaks, loobunud oma tavapärastest tegevustest või hobidest, tema suhtlemine on läinud pinnapealsemaks," nendib arst.

Sõltlane tavaliselt eitab ülemäärast huvi nutiseadmete vastu, ta püüab nende sagedasele kasutamisele leida igasuguseid vabandusi ja põhjendusi.

Telefoni asemel äratuskell

Nikitina hoiatab, et ülemäärane nutiseadmete kasutamine põhjustab peale suhtluspingete ja probleemide kodus-koolis-tööl ka sõltlase vegetatiivse närvisüsteemi ülekurnatust. Viimasega kaasnevad näiteks südamepekslemine, higistamine, nõrkushood, peavalu ja unehäired. Merilind nendib perearsti pilgu läbi, et nutisõltuvus on kaasa toonud kaalu-, rühi- ja silmaprobleemid. Ning suhtlemismuregi: nagu ütleb Merilind, ei osata seda enam teha. Pikemaajaline sõltuvus võib aga kaasa tuua ajukahjustuse – Nikitina sõnul on seda kinnitanud aju magnetresonantstomograafilised uuringud.

Nutimasinasõltuvust saab ise ravida. Ning millal siis veel sellega algust teha, kui mitte suvisel ajal – siis on väljaspool online’i maailmagi meelelahutuseks palju võimalusi.

Mõistagi nõuab see kõik vanematelt ranget enesedistsipliini.

Täiskasvanuile soovitab Nikitina kõigepealt mitte kasutada nutiseadmeid olukordades, kus saab kasutada vana ja unustatut ehk näiteks kasutada hommikul ärkamiseks kella, mitte mobiili äratusfunktsiooni. Samuti võib ka uudiseid lugeda lehtedest või kuulata raadiost, selmet surfata uudisteportaalides. Kasulik on arvutit/telefoni kasutada päeval ühel kindlal ajal ja aktiivsust nõudvaid kehalisi tegevusi ei tohiks unarusse jätta.

Igal juhul tasub just suvel järele proovida, kui mõnusad on puhkusehetked ilma nutiseadmeteta.

Perearst: "Inimene vajab restarti nagu arvutigi!"

"Inimene vajab restarti nagu arvutigi," manitseb Nõmme keskuse perearst Eero Merilind kõiki suvel puhkama – korralik puhkus taastab kehas jõuvarusid, et ülejäänud aasta jaksata terve olla.

Seejuures on Merilinnu sõnul õigem puhata neli nädalat korraga. Puhkuse esimesel nädalal hakkab organism end tööst alles välja lülitama, kohandumine jätkub teisel nädalal, kolmandal ja neljandal saab keha puhata ja viiendaks on kogunud piisavalt energiat, et taas tööle asuda.

Ühenädalased puhkusesutsakad, või mis veel hullem, mõnepäevased, toovad tervisele pigem kahju kui kasu. Nimelt toob olukord, kui keha ei puhka korralikult välja, kaasa psühholoogilise väsimise: keskendumisraskused, ärrituvuse, meeleolukõikumise ja teisedki stressisümptomid. Need võivad omakorda tekitada somaatilisi nähte: südame puperdamist, vererõhu kõikumist või peavalu. "Füüsilise töö tegijail väheneb ülekoormusest organismi vastupanuvõime, nad võivad jääda kergesti külmetushaigustesse, tunda võivad anda lihased ja liigesed, tekkida närvivalud seljas," nendib perearst.