Kuueaastane poiss sai 3D-printeri abil uue käe (4)

"Mis su käega juhtus?" See küsimus käis Florida poisile Alexile lasteaias kõige rohkem närvidele, kirjutab Kesk-Florida ülikooli mehaanilise ja lennukiehituse osakonna veebileht. Kuid Alex torkas kaaslaste seas tõepoolest silma, sest tema parem käsivars oli sünnidefekti tõttu poolik – ei ulatunud küünarnukinigi. Eelmisest reedest on poisil aga uus ja vinge kunstkäsi, mille valmistasid ülikooli tudengid eesotsas doktorant Albert Maneroga.

Noorinsener tahtis last aidata

Laste käeproteesid lähevad emale-isale väga kalliks maksma, sest lapsed kasvavad neist välja nagu kingadest ning seetõttu keeldub enamik USA kindlustusfirmasid nende ostmist hüvitamast. Kuid Alexi käeproteesi ehitusele kulus vaid 350 dollarit. Võrreldes 40 000dollariliste proteesidega on vahe üle saja korra väiksem! Kui kunstkäsi poisile väikseks jääb, saab uusi osi odavalt juurde printida – käsivarrele kulub 40–50, peopesale ja sõrmedele vaid 20 dollarit.

Väljaprinditava käeproteesi mõte turgatas lennundusinseneri doktorikraadi omandavale Albert Manerole pähe autoroolis, kui ta kuulis Lõuna-Aafrika mehest, kes kasutas uue käe tegemiseks 3D- printerit. "See innustas mind väga," rääkis Manero NBC Newsile. "Koju tagasi jõudes rääkisin kolleegide ja sõpradega ja ütlesin: me saame sellega hakkama."

Manero kuulub vabatahtlike inseneride, 3D-entusiastide, tegevusterapeutide, tudengite, leiutajate ja õppejõudude rahvusvahelisse internetikogukonda nimega e-NABLE, mis on pühendunud käeproteeside valmistamisele. Talle on see teema südamelähedane tänu lapsepõlvesõbrale, kel oli mitu sõrme puudu. Just e-NABLE’i vahendusel võttiski Alexi ema Alyson Pring Maneroga ühendust.

Jutt ilma parema käeta sündinud poisist läks insenerile hinge. E-NABLE pakub väljaprintimiseks kuut käeprojekti, kuid need olid mõeldud vaid funktsioneeriva küünarnuki puhul, mida Alexil pole. Manero kolleeg, alles bakalaureusekraadi omandav Mateo Alvarez tuli mõttele, kuidas Alexi biitsepsi lihasenergiaga saaks sõrmi ja käsivart liikuma panna.

Manerol ja tema kaaslastel kulus eri ideede katsetamiseks seitse nädalat. Juuli alguseks oli valmis prototüüp, mille Albert ja tema sõbrad lasid kihthaaval 3D-printerist välja ning ühendasid harilike servomootorite ja akudega. Nii saab poiss esemeid haarata ja tõsta. Aku on tubli ja töötab üheainsa laadimisega terve päeva.

"Ema õpetas meile, et peaksime aitama maailma paremaks muuta," ütleb Manero. "Sellepärast me seda tegimegi. Alexi näoilme, kui ta proteesi esimest korda kasutas, oli võrratu." Albert paneb oma joonised üles veebikülgedele e-NABLE ja Thingiverse, et need, kel on juurdepääs 3D-printerile, saaksid need alla laadida. "Paneme need failid sinna üles ja loodame, et inimesed võtavad meie tehtud töö ja teevad selle palju-palju etemaks," usub Manero leiutajate nutikusse. "Olen täiesti kindel, et rahvusvaheline kogukond üritab seda tehnoloogiat arendada ja kulutusi langetada."

Esimene kahekäe­kallistus emale

Nii saab veel mõni laps võimaluse oma ema kahe käega kallistada. Kui Alex emale esimese kahekäekalli tegi, ei tahtnud poiss enam lahti lastagi. "See oli vapustav," ütleb Alyson, kes usub, et uus käsi annab pojale usku: kõik on võimalik!

3D-printimine on viimasel ajal palju odavamaks läinud, märgib today.com. Materjale kihthaaval üksteise peale printides on valminud nii mänguasjad kui ka president Obama kuju.