Keha

Tänane ülemaailmne insuldipäev juhib tähelepanu asjaolule, et järjest enam haigestuvad insulti ka nooremad naised

Insuldi üle elanud naine: "Ma ei jõudnud äkki enam taldrikutki käes hoida..." 

Silja Paavle, 29. oktoober 2014 11:56
Insult tähendab seda, et peaajus tekib ajuveresoonte ummistus või lõhkeb veresoon, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid ning seetõttu võib ajuosa kahjustuda.Foto: PantherMedia / Scanpix
„Insult ei ole enam ainult vanade inimeste haigus. See tabab järjest nooremaid inimesi, nii mehi kui naisi," nendib neuroloog Janika Kõrv tänasel insuldipäeval, et selle puhul on elulise tähtsusega osata haigust õigel ajal ära tunda.

Kadri, 28 aastane naine, meenutas Õhtulehele, kuidas neli aastat tagasi muutus tema vasak pool täiesti tuimaks. „Ma ei saanud enam ise riidesse ega suutnud arvuti klaviatuuril õigetele klahvidele pihta saada. Ma ei jõudnud äkki enam taldrikutki käes hoida ja ei märganud, kui klaas oli käes viltu vajunud ja jook sellest välja voolas," kirjeldab ta, kuidas ei saanud lõpuks käes hoida isegi paarisajagrammiseid asju.

Lõpuks ei suutnud naine oma vasakut kätt üldse kontrollida. Tema üks kehapool oli halvatud.

Samal teemal

Naiste suremus pärast haigestumust on võrreldes meestega suurem

Kaks korda insuldi läbi elanud 44 aastane Lisa O'Neill rääkis kevadel CNN-ile, et sai esimese insuldi 22 aastaselt. Siis oli ta liiga noor mõistmaks, mis temaga täpselt juhtus. Teist korda sai naine insuldi selle aasta alguses, pärast ühte õhtusööki perega. Naine tunnistab, et ei tundnud sümptomeid ära ja oli esialgu vastu, kui abikaasa tahtis teda EMOsse viia. Naine ei osanud arvata, et äkiline nägemise kadumine tähendab taas insulti.

Mõlemad naised said arstidelt abi. Janika Kõrv, Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog räägib, et kui viimasel ajal räägitakse, et insult tabab üha nooremaid mehi, ongi see järjest sagedasem tõbi ka noorematel naistel. Küllap seepärast ongi tänane ülemaailmne insuldipäev pühendatud naistele. „Lisaks sellele, et naised nooremas eas üha rohkem insulti haigestuvad, on ka naiste suremus pärast haigestumist meestega võrreldes suurem," nendib Kõrv. Risk haigestuda insulti suureneb pärast 30 – 40 eluaastat.

Eestis haigestub igal aastal insulti ligi 4500 inimest. Viimastel aastatel teeb aga arstidele muret noorte, töövõimeliste inimeste sage haigestumine insulti. Selle üks põhjus on kindlasti, et juba 30 aastastel esineb riskitegureid, mida seni on peetud eakate probleemideks. Näiteks on nad kimpus vererõhuprobleemidega.

Noortest rääkides teeb olukorra keeruliseks see, et haigust ei pruugita ära tunda. „Neil ei pruugi kohe olla üks kehapool raskelt halvatud, pigem võib tunduda, et üks käsi või kehapool on ära magatud. Kui see tunne aga lühikese ajaperioodi jooksul üle ei lähe, tuleb pöörduda haiglasse," rõhutab Janika Kõrv, et ellujäämise huvides on oluline insult raskete kahjustuste ennetamiseks võimalikult kiiresti ära tunda.

Kiirabi tuleb Janika Kõrva sõnul kutsuda viivitamatult, kui inimene tunneb ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, tema üks suunurk vajub alla või tabab teda kõnehäire. „Valuta saabunud insuldi üleminekut loota ei maksa, ilma haiglaravita siin ei pääse," rõhutab neuroloog ja lisab, et halvim, mida inimene selles olukorras teha saab, on oodata perearsti vastuvõttu.

„Insult tähendab seda, et peaajus tekib ajuveresoonte ummistus või lõhkeb veresoon, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid ning seetõttu võib ajuosa kahjustuda," seletab Janika Kõrv tõve olemuse ja kiire tegutsemise vajaduse lahti.

Olulisim on teada: insulti saab ennetada

Ka paneb Janika Kõrv haigetele südamele, et kui arstid on korra insuldi või seda ennetava ravi määranud, ei tohi seda katkestada. „Kui on probleeme, tuleb end ravida. Olgu siis vererõhuprobleemide või kõrge kolesterooli korral," lausub ta.

Insuldist rääkides on kõige olulisem meeles pidada, et seda  saab ennetada. Esmalt peaks tundma oma riskitegureid – kõrget vererõhku, diabeeti, kõrget vere kolesteroolisisaldust – ja hoida neid kontrolli all.

Äärmiselt oluline on ka järgida tervislikke eluviise. Eriti neil, kelle perekonnaloos on ka vanematel noorena insulti esinenud. Insuldi ennetamiseks on parim teha regulaarselt sporti, hoiduda ülekaalulisusest ja toituda tervislikult, piirata alkoholi tarbimist ja loobuda suitsetamisest.

Janika Kõrv kutsub kõiki inimesi ühinema Insuldiliiduga. „Me ei oota ühingusse mitte ainult haigeid, vaid kõiki, kes tunnevad, et nad tahaksid selle teemaga tegeleda," lausub ta. Ühingu tegemiste kohta ning insuldist lähemalt saab lugeda veebilehelt insult.ee.

Millal kahtlustada insulti?
* Kui üks kehapool ja/või näolihased on halvatud.
* Kui käsi, jalg ja nägu on tuimad või tundetud.
* Kui tekib raskus rääkimisel või kõne mõistmisel, kõne muutub pudistavaks.
* Kui äkki tekivad tasakaaluhäired
* Kui äkki tekib väga tugev peavalu