Üks küsimus: kaitsesüstid enne reisi?

Kersti Kink, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku osakonnajuhataja

Viimase hetke reisidega on tõesti keeruline lugu. Kui inimene otsustab paari päeva pärast ära sõita, siis võib arvata, et tal on käed-jalad tegemist täis ja vaevalt ta üldse vaktsineerimise peale mõtleb.

Probleem on ka selles, et vaktsiinid hakkavad mõjuma keskmiselt 10 päeva pärast. Pikemale reisile minejal on siiski kaitsesüstide tegemise mõte olemas! Spontaansetel seiklejatel soovitaksin ennast kõige tavalisemate nakkushaiguste vastu vaktsineerida juba varem.

Kui armastate reisida, siis armastage ka iseennast ja kaitske oma tervist. Soovitan pöörduda reisimeditsiini kabinetti, kust saab professionaalseid soovitusi maailma eri piirkondadesse sõitmiseks ja teadmisi vaktsineerimiseks.

Kõige elementaarsemad on A- ja B-hepatiidi ning difteeria ja teetanuse vastased vaktsiinid. Hepatiidi ehk kollatõve vastu jääb kaitse kogu eluks, difteeria ja teetanuse vastu 10 aastaks.

Kindlasti tasub nõu pidada troopiliste haiguste profülaktika suhtes. Malaaria profülaktikaga võib alustada ka vahetult enne reisi, kui sihtpunkt ja ravimid omavahel sobivad. Kui on vaja kollapalaviku vastase vaktsineerimise sertifikaati, tasub teada, et see dokument jõustub alles kümnendal päeval pärast kaitsesüstimist.

Seedehäired on reisidel sagedased kaaslased. Seedetrakti soojamaareisiks "ette valmistada", et ükski nakkus külge ei hakkaks, on tegelikult võimatu. Olge hoolsad!

Puhtad käed, pudelis joogivesi ja kvaliteetne toit on kõigile teada elementaarsed nipid puhkuse õnnestumiseks. Seedeprobleemide tekkimisel on olulised dieet ja rohke jook. Võib võtta probiooti­kume.