Meeled

Hea sõna mõju on teaduslikult tõestatud 

Toimetas Silja Paavle, 3. november 2014 12:54
Foto: PantherMedia / Scanpix
Seda, et valuravi juures on oluline ka psühholoogilise abi osutamine ning halba sõnumit suudetakse paremini vastu võtta, kui selle edastaja on empaatiline, kinnitavad aju-uuringud, vahendab Meditsiiniuudiste portaal Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog-valuarsti Pille Sillastet.

Sillaste alustas valukabinetis tööd neliteist aastat tagasi ja mõistis üsna ruttu, et ei saa oma patsiente aidata, kui rebib kontekstist välja üksnes füüsilise valu ja püüab seda ravimitega leevendada – tähelepanu on vaja pöörata ka teistele valu liikudele.
Seda, kuidas mõjutavad sõnad ja kehakeel seda, kuidas inimene sõnumi vastu võtab ja millist mõju see talle avaldab, on teaduslikult analüüsitud. "Sõnad on tohutult olulised," kinnitas Sillaste, kes tugines räägitus eelkõige Itaalia teadlase Fabrizio Benedetti uuringutele. Sillaste märkis, et valu- ja aju füsioloogia uuringutes on viimastel aastakümnetel toimunud suur hüpe tänu võimalusele kasutada funktsionaalset magnentresonants-tomograafiat.

Samal teemal

On leitud, et sõna positiivne jõud avaldub platseeboefektina. Sillaste tõi näiteks uuringu, kus postoperatiivselt manustati haigetele valuvaigistit. Valu leevendumise tase oli suurem, kui ravimit andis empaatiline õde või arst, kes tegi seda selgitades, mida ta teeb, ja väiksem, kui valuvaigistit süstis aparaat. Kui meedikud annavad oma sõnade ja kehakeelega patsiendile positiivse signaali, hakkab patsiendi ajus vabanema rohkem aju enda toodetavaid opioidseid ja ka mitteopioidseid valuvaigisteid. Sellega kaasneb valuimpulsside pidurdumine ja pidurdub ka stressihormoonide vabanemine neerupealisest, näitavad uuringud.

Vastupidine efekt, notseebo, tekib siis, kui sõnum patsienti hirmutab. Sellisel juhul vabaneb ajus keemiline ühend koletsüstokiniin, mis võimendab valu ja vähendab valuvaigistite toimet. Ühendil on organismile stressi suurendav efekt.