Paratsetamool: süütu valuvaigisti või laste arenguhäireid tekitav ravim? (6)

Kui seni oli teada paratsetamooli kahjulik mõju maksale, siis Taanis ja Norras täheldati lastel neuroloogilisi probleeme, kui ema oli raseduse ajal seda ravimit tarvitanud. Eesti spetsialistid ei näe paanikaks põhjust, sest iga ravim on ohtlik, kui seda kasutada valesti, ületades pikema aja jooksul ettenähtud annuseid.

Apteekidest kõigile vabalt kättesaadav paratsetamool on taas sattunud teadlaste vaatevälja ning uurimistulemused on ehmatavad. Teadlased hoiatavad meditsiiniajakirjas European Journal of Pain retseptita valuvaigistitega liiga hooletu ümberkäimise eest.

Kui maksakahjustuse tekkest on paratsetamooli puhul juba pikalt räägitud, siis nüüd kirjeldab sakslaste korraldatud uuring seoseid lapsel esineva neuroloogilise arenguhäire ja raseduse ajal kasutatud paratsetamooli kasutamise vahel.

Eestis on registreeritud neli kõrvaltoimet

Ajakiri Spiegel vahendab Taani ja Norra registrite põhjal tehtud kahte vaatlusuuringut.

Esimesel uuringul vaadeldi 64 322 Taani ema ja nende last. Uuring väidab, et neil naistel, kes neelavad raseduse ajal paratsetamooli regulaarselt, sünnivad suurema tõenäosusega käitumisprobleemide või aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannatavad lapsed. Uurijad nendivad, et risk käitumishäireks on sel puhul 37% suurem, võrreldes nende lastega, kelle emad raseduse ajal paratsetamooli ei tarbi.

Samas nenditakse, et see uuring ei kinnita, kas just paratsetamoolil lasub süü riski suurenemise eest.

Norra 48 631 last uurides tuldi siiski sarnastele järeldustele, kuid peale hüperaktiivsuse leidsid teadlased ühtlasi häireid üld- arengus.

Et paratsetamool on Saksamaal levinuim valuvaigisti, on seal ka arste, kes võtavad neid tulemusi väga tõsiselt. Näiteks ripub Kieli valuravikliiniku koduleheküljel juba 2011. aastast hoiatus, et paratsetamool ei pruugi olla rasedatele ohutuim valik.

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla räägib, et ülalkirjeldatud kahte vaatlusuuringut hinnati ka Euroopa ravimiameti ravimite riskihindamise komitees.

"Komitee hinnangul ei saa kinnitada seost lapse neuroloogilise arengu häire ja raseduse ajal ema paratsetamooli kasutamise vahel," kinnitab ta, et need kaks uuringut ei muutnud selle ravimi kasu/riski suhet halvemuse suunas.

Uusküla rõhutab, et paratsetamooli võib raseduse ajal kasutada, kui selleks on kindel vajadus. Samas tohib tema sõnul kasutada võimalikult väikest annust lühikese aja jooksul ning vältida üleannustamist.

"Paratsetamool on raseduse ajal valuvaigistitest kindlasti kõige ohutum," kinnitab ta.

Madis Veskimägi, Tõstamaa tervisekeskuse perearst nendib, et tegelikult kipub Eesti inimene valu ülemäära kannatama.

"On siin taga 700aastane orjapõlv või eestlase natuur, kohati masohhistlik enesepiinamine – ei tea," arutleb ta.

Igal juhul ei ole ta ei Tõstamaa tervisekeskuses ega Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas töötades kohanud paratsetamooliga liialdanud patsienti. "Kindlasti neid on, kuid teiste tähtsamate terviseriskide, eeskätt alkoholi kõrval on paratsetamooli osakaal väike," lausub ta. Kahtlemata on paratsetamoolgi valesti kasutades ja lubatud koguseid pikema aja jooksul ületades ohtlik.

Üleannustamine toob maksakahjustuse

Eesti kõrvaltoimete andmebaasis, kus on teave alates 1994. aastast, on neli kõrvaltoime teatist seoses paratsetamooli kasutamisega.

"Kõigil neljal juhul kirjeldati nahalööbe ja teiste allergianähtude teket, kahel juhul oli reaktsioon tõsine," lausub Uusküla.

Tõsised nahareaktsioonid, sealhulgas allergilised, näiteks villidega nahalööve, on paratsetamoolile teadaolevad ja nende eest hoiatatakse ka ravimiinfos. Kui need peaksid tekkima, tuleks ravimi kasutamine kohe lõpetada ja arsti poole pöörduda.

Uusküla sõnul on paratsetamooli kasutamisel kaks suurt riski.

Peale juba eelmainitud nahareaktsioonide tekkimise võimaluse on ravimiinfos kajastatud seegi, et paratsetamool on üleannuses maksale kahjulik. Uusküla sõnul on oht maksakahjustuse tekkeks suurem neeru- või maksahaiguse korral ja koos alkoholiga.

Uusküla tuletab meelde, et paratsetamooli ei tohi täiskasvanud võtta rohkem kui neli grammi ööpäevas ja üksikannuste vahele peab jääma vähemalt neli tundi.

"Et paratsetamool eritub neerude kaudu, siis peab neerukahjustusega patsient mürgistuse vältimiseks kahe annuse vahelist aega veelgi pikendama," rõhutab ta.

Laste ööpäevane paratsetamooli annus ei tohi ületada 60 mg paratsetamooli 1 kehakaalu kg kohta.

Ehk: kui laps kaalub 20 kg, siis ööpäevas ei tohi anda talle rohkem kui 1200 mg. Annustevaheline aeg peab olema 4–6 tundi.

Terve neeru- ja maksafunktsiooniga inimesel on lubatud annuste kasutamisel maksakahjustuse teke väga ebatõenäoline.

Üle 10 päeva kuus ära omal käel valuvaigisteid tarvita

Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogiaarst-õppejõud Mark Braschinsky rõhutab, et valuvaigistitest rääkides tuleb endale aru anda, kui sageli neid vajatakse ja tarvitatakse.

"Kui tarvitatakse harvem kui kord kuus, siis olulisi ohte nende tarvitamisega ei ole eeldusel, et inimene tarbib neid õigesti," lausub ta.

Sagedase tarvitamise korral on soovituslik piir, mida ei tohiks ületada, 10 päeva kuus.

"Sellest sagedasem tarbimine on tõsine märk, et inimene peab oma peavaluga arsti poole pöörduma," rõhutab ta peavaluspetsialistina.

Perearst Madis Veskimägi paneb südamele, et valu põhjust tuleb hinnata reaalselt ning seda ei maksa tekitada vale režiimiga.

"Näiteks traumajärgne valu on paha, kuid see tekib vigastatud jäseme koormamisest. Kui suudetakse hoida režiimi, pole ka valuvaigistite tarvitamine vajalik."

Uuringud näitavad, pärast traumat valuvaigisteid kasutades võib taastumisperiood kesta hoopis kauem.

Valuvaigisteid tarbides pea meeles

Uusküla sõnul saab inimene väga palju ära teha, et end mitte kahjustada. Põhireeglid on, et ravimeid tohib võtta vaid ravimiinfos toodud näidustusel ja lühiajaliselt, annuseid ei tohi ületada ja ravimeid peab hoidma lastele kättesaamatus kohas.

"Värvilised tabletid võivad väikelastele olla väga atraktiivsed ning põhjustada raskeid ja isegi surmaga lõppevaid mürgistusi," selgitab ta ja rõhutab veel nelja punkti.

Ära võta ravimit igaks juhuks. Uusküla toob ühe ekstreemse näite, mis on Eestis ühtlasi registreeritud kõrvaltoimete andmebaasis.

"Eakas naine jõi omal algatusel ja naabrinaise soovitusel paratsetamooli sisaldavat gripiteed mitu korda päevas. Ta jõi seda igaks juhuks, et viirushaigus ei tuleks," kirjeldab Uusküla vale käitumist.

Kahjuks paratsetamool viirushaigust ära ei hoia. Sellel naisel tekkis neljandal päeval tõsine villiline lööve. Arsti poole ta ei pöördunud, vaid võttis rohtu edasi. Kümnendal päeval viisid sugulased ta arsti juurde.

Gripiteed ei ravi, vaid leevendavad nähte. Uusküla paneb südamele, et kõik gripiteedena reklaamitud ravimid sisaldavad toimivaid ja kõrvaltoimetega ravimeid ning need ei hoia ära ega ravi viirushaigust.

Ravimid ainult leevendavad nähte (palavikku, peavalu, nohu), kuid neid ei tohi võtta kauem kui mõni päev. Kui haigus ei möödu, peab rääkima arstiga.

Ära tarvita valuvaigisteid, kui pole valu või palavikku. Pidev valuvaigistite tarvitamine võib ise peavalu tekitada ja sellest vabanemine on väga keeruline. Kui valu ei möödu mõne päevaga või esineb sageli või raskel kujul, peab pöörduma arsti poole, sest valu on sümptom ja põhjus on vaja välja selgitada.

Ära võta korraga mitut eri valuvaigistit. Uusküla räägib, et mitut eri valuvaigistit ei tohi ilma arsti loata tarvitada. Samuti tuleb hoiduda eri kaubanimega, aga sama toimeainet sisaldava ravimi tarvitamisest.

Näiteks, et alguses joob inimene paratsetamooli sisaldavat gripiteed ning pärast veel tabletina paratsetamooli.

"Nii võib juhtuda, et inimene võtab päris suure üleannuse mitu korda päevas ja mitu päeva järjest," nendib ta ja toob näite, kuidas halbade asjaolude kokkulangemisel tekib maksakahjustus.

"Näiteks kui juua sinna juurde veel sooja teed rummiga või alkoholiga glögi, kuid vett eriti mitte. Organismis on ju palaviku tõttu niigi veepuudus."