Märka lapse öist voodimärgamist varakult

Viieaastastel lastel esineb enureesi 15-20%, 10-aastastel lastel kuni 6% ja 15-aastastel lastel ja vanematel ainult 1%. Kuna igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesi all kannatavatest lastest, siis väga sageli selle probleemiga perearstile ei pöörduta.

Enureesil võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, enamasti on tegu kusepõie kontrolli küpsuse hilinemisega. Sageli on tegu ka päriliku seisundiga, seejuures poistel esineb seda sagedamini. Miks, perearst Anne Kaldoja sõnul üheselt ei teata.

Millal muret tundma hakata? „Enureesi peetakse kergeks, kui voodimärgamisi on 1-2 ööl nädalas ja raskeks, kui märgi öid esineb 6-7 korda nädalas. Kindlasti tuleks märgata, kui lapsel on valu urineerimisel või esineb mõni muu põletikule viitav tunnus, näiteks halvalõhnaline uriin," räägib Anne Kaldoja.

Enureesi kujunemist mõjutab perearsti sõnul närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põietegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel võib seetõttu suisa kolmandikul öist voodimärgamist esineda. Samuti võib seda põhjustada kõhukinnisus.

Kuid põhjus võib olla hoopis emotsionaalne. Olgu tegu hea või halva muutusega lapse elus – näiteks uue lapse sünd perre, lasteaeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek  - välistada ei tasu midagi. Anne Kaldoja sõnul on vanemad seda kuuldes väga üllatunud.

Igal juhul tuleb öist voodimärgamist märgates tema soovitusel perearsti poole pöörduda, et kõikvõimalikud muud haigused nagu diabeet, kuseteede põletikud või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu enureesi põhjustajana välistada.

Enureesi all kannatanud lapsed võivad täiskasvanuks saades olla vähem sotsiaalsed ning tunda, et nad ei ole täielikult oma elu peremehed. Tähelepanu ja ravita jäänud enurees võib aga täiskasvanueas tuua kaasa uriinipidamatuse.

Seejuures rõhutab Kaldoja, et alla viieaastaste laste öist voodimärgamist ei peeta enureesiks. Tavaliselt kaob eneureesi probleem 15-ks eluaastaks, kuid mõnel harval juhul jääb ka püsima.

******

Kuidas last aidata ja enureesi vältida?

* Alusta lapse potitreeninguga pärast teist eluaastat, selleks võta tal mähkmed ära ja harjuta teda järk-järgult potiga.

* Harjuta last hügieenist kinni pidama – päeval peaks WC-s käima iga 2-3 tunni tagant, samuti enne magamaminekut.

* Ära võrdle oma last teiste lastega, sest iga laps areneb omal ajal.

* Ära süüdista kedagi ja püüa voodimärgamisse rahulikult suhtuda, sest see nähtus on enamasti mööduv. Pigem tunnusta ja kiida last kuivade ööde eest, võimalda talle turvaline juurdepääs WC-sse ja lapse kasvule vastav WC pott.

* Vanema lapse puhul vestle lapsega, kuidas tulla toime olukorras, kui allapissimine toimub väljaspool kodu. Kui laps on kutsutud veetma ööd sõprade juures ja ta keeldub sinna minemast kartes allapissimist, siis korralda taoline üritus lapsele turvalisuse tagamiseks pigem enda kodus.

* Väldi kõhukinnisust, püüa tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul.

* Piira joomist poolteist tundi enne voodisse minekut.

* Ära anna lapsele karastusjooke, kohvi-teed, piima, tsitruseliste mahla – eriti enne magamaminekut, sest need suurendavad pissihäda võimalust.

* Räägi probleemist nii lasteaia- kui algklasside õpetajaga. Koolides ei lubata lapsi sageli tunni ajal WC-sse, enureesi all kanatavale lapsele on aga regulaarne ja vajadusel põie tühjendamine väga oluline haigusest paranemiseks.

Allikas: kuivaks.ee