Diabeet on eluaegne, kuid kontrollitav haigus (2)

Kuressaare pediaater Ülle Käsk tõdeb, et I tüübi diabeet on tõsine ja eluaegne haigus, mis vajab ka eluaegset insuliiniravi. "Esimese tüübi diabeeti ei ole võimalik mitte kuidagi vältida ja see võib avalduda igas vanuses, ka imikueas," sõnab doktor, kuid lisab, et seda tüüpi suhkruhaigus võib avalduda ka kuni 40aastastel täiskasvanutel.

Miks diabeet tekib, ei ole täpselt teada

"See on olukord, kus kõhunääre ühel hetkel enam ei tooda insuliini ja seetõttu veres olev suhkur ei pääse rakkudesse ja suhkrutase veres tõuseb," selgitab doktor Käsk haiguse toimemehhanisme.

Esimesele diabeedile viitavad esmalt tugev janu, liigne vedelikutarbimine, sagenenud urineerimine ja lastel, kel pole seda varem olnud, võib tekkida ka öine voodimärgamine. "Edasi juba väsimus, jõuetus, enamasti söögiisu langus, kõhuvalu, oksendamine, sageli kehakaalu langus, raskematel juhtudel ka teadvuse häire," loetleb Ülle Käsk haiguse käiku.

Kui selliste haigusnähtudega patsient arsti juurde jõuab, määratakse vereprooviga veresuhkur ning edasi tehakse diagnoosi kinnitavaid analüüse.

Miks haigus tekib, ei ole senini täpselt teada. Rolli võib mängida pärilikkus – Diabeet.ee andmetel on diabeedirisk kuni 5 protsenti, kui ühel vanematest on I tüübi diabeet. Šansid on kõige suuremad siis, kui kaksikõel-vennal haigus diagnoositakse. Siis on 30-50 protsenti tõenäosust, et ka teisel õel-vennal sama tõbi küljes.

"Kuid ka täiesti tervetel vanematel võib laps haigestuda suhkruhaigusesse," nendib doktor Käsk. "Haiguse teket soodustavad ka erinevad viirushaigused."

Vanemad ja lapsed peavad raviga kohanema

I tüüpi diabeedi ravi on eluaegne, seega on nii lastel kui vanematel oluline leppida, et elu lõpuni tulebki 2-4 korda päevas süstida ravimit ning lisaks määrata mitu korda päevas veresuhkrutaset – see tähendab aga jällegi nõelatorkeid.

Ülle Käsk tuletab meelde, et vähemoluline pole ka dieedi jälgimine. Haige peab regulaarselt sööma, teatud toiduaineid on vaja piirata ning rangelt tuleb jälgida puhtal kujul suhkrutarbimist. Lisaks peavad vanemad õppima tundma, kuidas nende lapse organism töötab ning selgeks teha endale tunnused, mil on lapse veresuhkur kõrge või madal. "Mida väiksem on laps, seda keerulisem see on, sest kui laps ei räägi, tuleb märgata muutuseid käitumises ja lapse üldseisundis."

"Esialgu tundub see kõik raske ja keeruline, kuid pered saavad hakkama," ütleb Käsk lohutavalt. "Ja kui pere on suutnud uue olukorraga kohaneda, siis harjuvad ka vanemad, et last ei ole vaja kuidagi eriliselt hoida ja hellitada, vaid kohelda teda ikka enam-vähem samamoodi kui enne haigust.

Mis on diabeet?

* I tüübi diabeet on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt on mõeldud keha kaitsma, ründab haige enda organismi. Diabeedi korral ründab immuunsüsteem kõhunääret ehk pankreast, täpsemalt insuliini tootvaid rakke. Kui insuliinitootmine on häiritud, ei jõua ka veres ringlev suhkur ehk glükoos enam rakkudesse, kus seda oleks vaja energiatootmiseks. Nii tekib olukord, kus rakud nälgivad, aga suhkur ringleb veres edasi. I tüübi diabeeti pole võimalik ennetada, see võib inimesel avalduda igas eas.

* II tüüpi diabeet kujuneb harilikult välja elu teises pooles ehk pärast 45. eluaastat, mil toimub järk-järguline veresuhkrutaseme tõus organismis. Sellel on kaks põhjust – kas pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini või siis ei saa rakud insuliini korrapärase kasutamisega hakkama. II tüübi diabeeti pole alati võimalik ennetada, kuid terved eluviisid, normaalne kehakaal, piisav füüsiline koormus ja õige toidurežiim aitavad sellele kaasa.

Allikas: diabeet.ee

Kuhu abi saamiseks pöörduda?

Suhkruhaigeid lapsi diagnoositakse esmalt tavaliselt perearsti juures või kohalikus haiglas, kuid esmased raviskeemid ja vanemate nõustamine toimub kahes keskuses: Tallinna Lastehaiglas ja Tartus TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. Sealt antakse kaasa ka häid nõuandeid dieedi osas. Lisaks asub Tallinnas Ravi tänaval ka laste Diabeedikeskus Õunake.

Allikas: pediaater Ülle Käsk