Meeled

Artikkel ilmus esmakordselt 2011. aasta novembri Tervis Plussis.

Kui internet imeb endasse 

Katrin Kurik, 18. november 2014 14:31
Foto: KATRIN ELIAS
Internet on imeline leiutis, mis annab meile minutitega infot, mida varem oleksime otsinud pikki kuid. See viib meid kokku inimestega, kelle olemasolust meil muidu aimugi poleks. Ometi varitsevad veebi-maastikel ka salakavalad lõksud, kuhu võib haledalt sisse kukkuda.

Lilli (40) on üks neist, kes julgeb tunnistada, et internetist tulvav info ähvardas ühel hetkel hävitada ta päriselu.

“Esimesed sõltuvuslikud märgid tekkisid siis, kui töötasin kohas, kus jäi päeva sisse tegevuseta auke, mille ajal sai internetis surfata. Sel hetkel avastasin enda jaoks kõigepealt Eesti amatöörulmekirjanikud, sealt edasi blogid,” räägib Lilli.

Seni, kuni tegu oli augutäitega, oli kõik korras. Aga blogid tekitasid uue vajaduse. Neis oli võimalus liikuda ühest blogist teise. Eri blogijate kirjeldatud suhted, tegevused, mõtted tekitasid mulje reaalsest osalusest.

“Tekkis tunne intensiivsest reaalsest elust, mida elaksin justkui ise,” kirjeldab Lilli uudset kogemust.

Uue blogi peale sattudes luges Lilli selle tavaliselt algusest lõpuni läbi. Selleks kulus tunde ööst. Enam-vähem igast loetavast blogist jõudis ta kahe-kolme uue huvitava blogini.

“Taaskord skrollisin algusesse ning aega kulus selle peale aina rohkem, põhiliselt öötundidest. Oli lihtne blogijatega kaasa mõelda, kaasa emotsioneerida kuni ägedate vaidlusteni välja.”

Lisaks blogidele olid mitmesugused foorumid, milles Lilli ise kunagi vestlustest osa ei võtnud, kuid jälgis innukalt debatte, ikka emotsioonide laineil ulpimas.

Päriselu kahvatus

Enamasti jäid vaidlused küll ainult Lilli pähe. Kommentaare ei kirjutanud ta oma internetisõltuvuse kõrgajal kokku rohkem kui ehk viis. Ometi hakkasid varsti Lilli unenäodki koosnema internetist leitud võõrastest eludest.

Ühel hetkel suutis reaalsus oma tegelike suhete ja süümekatega Lilli ellu siiski sisse tungida. Sellest hetkest istus Lilli arvuti ees nagu nugadel, aga istumata ka ei jätnud.

“Tööl vajalik suhtlus hakkas tekitama ärritust, kuna rebis mind eemale minu “tegelikust” elust. Tekkisid probleemid lastega, nimelt eelistasin nendega mitte suhelda, sest ma ei tahtnud kontakteeruda ühegi lihaliku persooniga,” tunnistab Lilli.

Päästeingliks katkine arvuti

Internetiorjusest vabanemisel oli abiks Lillit tabanud äpar- dus – arvuti purunes. Lisaks oli Lilli toonases elukohas probleeme võrguteenusega: võrk oli hüplik, vahel lausa kadunud. “Elu on p..s,” oli Lilli esmane reaktsioon. Ometi hakkas ta tänu sunnitud netipuhkusele mõistma, et midagi oli olnud väga valesti ja et tema elus on probleeme, mida ta veebis surfates tõrjuda oli püüdnud.

Et oma elu taas joone peale saada, vajas Lilli antidepres-sante. Nüüd suudab ta oma käitumist nii pärismaailmas kui ka virtuaalmaastikel paremini kontrollida. Facebook, mida Lilli küll usinalt kasutab, pole kunagi tema elu üle totaalkontrolli saavutanud. Korraks küll ähvardas uue sõl-tuvuse kuju võtta näoraamatu populaarne farmimäng, kuid see ammendus õnneks kiiresti.

Praegu usub Lilli, et tema sõltuvuse kujunemises ei ole süüdi veebikeskkond kui selline. On lihtsalt inimesi, kes on sõltuvuste tekkimisele altimad kui teised.

Vajadus kuuluda gruppi

Samas on veebisuhtlus sageli fragmenteeritud, inimesed logivad end eri keskkondadesse sisse ja taas välja, kui midagi vahele tuleb. Vestluspartner aga ei pruugi mõista, miks suhtlus äkki katkes. Pealegi ei saa netis suheldes sageli muud kui üksnes verbaalset infot, puudu on kehakeel ja hääletoon. Nii võib tekkida tunne, et tegin midagi valesti ja vestluse katkemine on minu süü.

“Inimese identiteet ei tohiks koosneda veebis saadavast tagasisidest,” rõhutab Mäe. Samuti ei tohiks ei enda ega teiste identiteeti taandada veebis levivatele, sageli väga primitiivsetele määratlustele stiilis “olen naine, kolmkümmend aastat vana ja söön kartuliputru”. Üks ohukohti on ka veebis levivad rollimängud, enda esitlemine kellegi teisena. “Nii tehakse haiget teistele või saadakse ise haiget, kui tegelik mina välja tuleb,” hoiatab Mäe.

Oluline on see, mis päris

“Oluline on suhete sisu,” rõhutab psühholoog. Suhtlus internetis võib kergesti muutuda pealiskaudseks. Kui ikka kogu suguvõsa reisi- ja titepildid on näoraamatus ära vaadatud, võib kaduda isu nende sugulastega päriselt kokku saada.

“Tänapäeva noored hoiavad MSNis lahti viit-kuut akent korraga. Iseasi, kui kvaliteetne see suhtlus on,” mõtiskleb Mäe.

Psühholoog soovitab jälgida, kas suhtlus veebis on peamiselt vahendatud (näiteks Twitteri säutsud, mida loevad kõik) või vahetu, toimudes MSNis, Skype’is või mujal, kus räägitakse vaid teineteisega ja paremal juhul saab vestluskaaslast ka kuulda või isegi näha. Tasuks ka mõelda, kas suhtleme veebis peamiselt nendega, keda ka päriselus tunneme, või nendega, keda me pole kunagi oma silmaga näinud.

Kui aga suhtlemine päriselu inimeste – sõprade, lähedaste, kolleegidega – vastumeelseks muutub, tuleb tõsiselt ettevaatlik olla.

“Kui me istume kogu aeg arvutis, selg muu maailma poole, on meil tõenäoliselt probleemid, millega tegelemist vältida tahame.” Internetti põgenemise asemel tuleks aga pigem neile muredele näkku vaadata.

Kasuta aega veebis otstarbekalt!

Ajajuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann soovitab:

• Kui vähegi võimalik, hoia brauseril lahti ainult üks aken korraga.

• Millelegi keskendudes logi ennast võimalusel välja MSNist ja Skype’ist.

• Lülita välja saabunud meilide märguanded, et need ei juhiks su mõtteid käimasolevalt tegevuselt kõrvale.

• Kasuta brauserina näiteks Firefoxi ja tõmba endale Google’ist adblock. See vidin kaitseb sind lahtihüppava reklaami eest.

• Internetist infot otsides ära lase ennast ahvatleda põnevatest lehekülgedest, mis pole sind huvitava teemaga otseselt seotud. Märgi endale üles, kust midagi huvitavat leidsid, ja tegele sellega hiljem. Facebookis asja pärast suheldes ära lase end ahvatleda igasugu testidel ja mängudel.

• Ole kursis sellega, milline info sinu kohta levib, kuid ära sekku alati. Krooniliste laimajate kommentaaridele pole mõtet reageerida, aga kui sind kritiseerib keegi, kelle arvamus on mõjukas, vasta ja selgita oma seisukohta.

Samal teemal

12.09.2015
Aku tühi? Mis siis!
11.09.2015
Mis kaasneb internetisõltuvusega?
06.09.2015
Digitaaldetoksi tulemus
05.09.2015
TESTI END: Kas oled internetisõltlane?