Põlengus invaliidistunud mees: see oli mõrvakatse (19)

"Ma olen kindel, et maja valati bensiiniga üle ja pandi siis põlema," ütleb Tartumaal elav Sergei, kes koos oma peatselt 85aastaseks saava emaga mullu napilt tulesurmast pääses.

Sergei on elus, kuid töötegijat temast enam pole. Tema kodumaja hävis tules täielikult. Ta ütleb, et nutta ei tohi, kuid hing on väga raske: "Ema ju arvestas sellega, et vanaduspõlves saab minult tuge. Nüüd on tema see, kes mind peab aitama."

Tuli lahvatas pauguga põlema

Tartumaal Vara vallas Kargaja külas omanimelise talu saunas elav mees sai möödunud aasta suvel toimunud kodumaja põlengus nõnda rängalt kannatada, et tema elule tagasipöördumist võib nimetada imeks või arstide geniaalsuseks. Põletushaavad katsid 80% Sergei kehast. Haiglas raviti teda viis kuud ja seitseteist päeva. Ta on täielikult töövõimetu ja labidat ei saa ta enam käes hoida kunagi.

End ligemale kuu kestnud koomast välja võidelnud Sergeil on ka enam kui aasta hiljem juhtunust raske rääkida.

"Elame kruusateest veidi kõrval ja juhuslik inimene siia keset ööd ei satu. Seda enam veel kütusekanistriga. See oli ette plaanitud mõrv. Kui maja öösel põlema pandi, siis taheti meid emaga tappa, mitte hirmutada. Eelmisel aastal ööl vastu 7. juulit, kella poole kahe ajal saime aru, et maja põleb. Jõudsime emaga majast välja. Aga kuna leeke praktiliselt ei olnud, siis otsustasin toast meie dokumendid ära tuua. Jõudsin juba tuulekotta tagasi, väljapääsemiseks oli vaja teha vaid kolm-neli pikka sammu – siis toimus plahvatus! Seni ainult susisenud ja vingu ajavad asjad paiskusid suurtesse kõrvetavatesse leekidesse, nagu oleks plahvatanud pomm," meenutab ta.

Sergei kinnitab, et tuulekojas polnud midagi, mis tulekahju võinuks põhjustada ja on veendunud, et maja pandi põlema mitmest kohast. Ta tõdeb, et teatud mõttes oli neil emaga õnne, sest kuigi käes oli juba teine öötund, polnud nad veel uinunud.

"Emal oli aken avatud ja ta kuulis, et keegi sõitis maja juurde. Tavaliselt lähen selle peale ikka välja, sest mine sa tea, kes hoovi tuli. Aga just seekord mõtlesin, et ei tõuse voodist üles. Pärast auto peatumist oli lühike vaikusepaus, mille järel kostus kaks vaikset plaksatust. Paari minuti pärast saime aru, et põleme," räägib ta.

Sergei arvates toimus süütamine seoses tema kodust mitte kaugel Peipsi lähedal asuva maja ning selle juurde kuuluva maa ja pumbajaamaga, mille ta 2000. aasta aprillis oli ostnud.

Kriminaaluurimine on lõpetatud

"Teisi vaenlasi meil ei ole, kui need, kes seda maad endale tahavad. Üks põhjus, miks kurjategija valis süütamise öisel ajal, on arvatavasti see, et ta teadis, et mul on suur isiklik arhiiv, kus võib olla tema kohta andmeid," arvab ta.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul viitasid kriminaalmenetlusel kogutud tõendid sellele, et tuli oli alguse saanud väljastpoolt hoonet, kuid tulekahju kindlat tekkepõhjust ei õnnestunud kindlaks teha.

"Samuti ei viinud kogutud tõendid inimese või inimesteni, keda võiks kahtlustada võimaliku kuriteo toimepanemises. Sel põhjusel lõpetas politsei prokuratuuri loal menetluse. Kui uurijatele laekub uut infot, mis võib viia juhtunu põhjuste väljaselgitamiseni, siis menetlus uuendatakse. Kannatanut teavitati kohe kriminaalmenetluse lõpetamise ning võimaliku uuendamise kohta. Kriminaalasja lõpetamise määrus saadeti kannatanule selle aasta jaanuaris," selgitab ta.

Sergei ütleb, et tervist tagasi ei saa, kuid ta loodab, et kurjategija tabatakse.

Kahest majast ilma jäänud mees läheb talvele vastu saunauberikus

Üheksakümnendate aastate lõpul otsustas pikki aastaid Peterburis elanud Sergei naasta Eestisse, emale lähemale. Ta ostis Peipsi lähedale maja, kuid elada selles ei saanudki, kuna tekkisid vaidlused maja ja sellega seoses maa kuuluvuse üle. Sergei on kohtuinstantside uksi kulutanud umbes viisteist aastat ning kõik astmed kaotanud.

"Meil oleks ju elamine olemas, põlenud majast vaid 2,5 kilomeetri kaugusel. Jäin ühest majast ilma ja süütamisega ka teisest. Peale selle kinnisvarakonflikti meil mingeid teisi tülisid pole kunagi olnud. Lähemad naabrid asuvad kaugel, küla on praktiliselt välja surnud. Meil ei ole peale selle laguneva sauna kuskil elada. Hakkama peame saama pensionidest, meile soovitati sotsiaalkorterisse minna. Aga ka selle eest tuleb maksta," nendib ta.

Sergei ja tema ema elavad praegu oma kodutalu saunas. "Praegu on väljas neli kraadi sooja, sees on kaheksa," tõdeb ta. Ema ja poja kodutalu kindlustatud ei olnud.