Mis juhtub, kui murran luu?

Kuidas luu murdub?

Luumurdu võib põhjustada trauma, korduv üle­koormus või ka mõni haiguslik muutus, näiteks kasvaja ja luuhõrenemine. Kõige sagedamini tekib luumurd välise jõu või löögi tagajärjel, kõige enam vigastatakse kätt.

Murru tunnused...

...on valu, turse, deformatsioon ja verevalum, raskendatud on läheduses asuvate liigeste liigutamine. Lisanduda võivad šokisümptomid ja luuotste krõbin ehk krepitatsioon. Roidemurru korral tekib valu hingamisel ja köhimisel.

Liigesesiseste luumurdude korral koguneb veri liigesesse, põhjustades liigese suurenemise ja turse.

Lahtise luumurru korral on murru piirkonnas haav ja haavas võib näha vigastatud luu struktuure.

Ülekoormus võib põhjustada väsimusmurru (nt sportlastel, noorsõduritel).

Luu tugevus...

...oleneb mineraalainete sisaldusest organismis, millest kõige olulisem on kaltsium. Kaltsiumisisaldus veres on organismis väga täpselt kontrollitud ja kui tekib kaltsiumipuudus, kasutab keha luudes leiduvat kaltsiumi. Pidev kaltsiumipuudus põhjustabki luumassi vähenemist.

Luu tugevdamiseks

• Söö mineraalaineterikast tervislikku toitu.
• Joo mineraalvett.
• Harrasta tervisesporti.
• Joo ja söö kaltsiumirikkaid piimatooteid.
• Hoolitse D-vitamiini varude eest organismis.
• Hoidu alkoholist ja tubakast!

Esmaabi

• Kinnise luumurru korral tuleb vigas­tatud koht lahastada ja võimalusel fikseerida ka kaks lähimat liigest.
• Lahtise murru korral asetatakse haavale puhas side.
• Luumurru piirkonda on hea panna midagi külma, et vähendada verejooksu ja valu.
• Hoidu valu tekitavatest liigutustest, vigastatud jäset ei tohi koormata.
• Luumurruga kannatanu on vaja toimetada lähimasse raviasutusse. Raskematel juhtudel peab kohe kutsuma kiirabi!

Ravi…

…sõltub paljudest teguritest: murru iseloom (lihtne või killuline; lahtine või kinnine; vähese või suure jõu tekitatud; stabiilne või ebastabiilne), murru piirkonnast (liigeselähedane, -sisene või toruluu keskosa).

Luumurru raviks on stabiliseerimine konservatiivsete meetoditega (kipslahased, kipssidemed, tugisidemed) või kirurgiliste vahenditega (traadid, kruvid, plaadid, naelad, välisfiksaatorid).

Kuigi liikuda on kipsi kandmise ajal raske, ei tohiks igapäevasest tegevusest loobuda. Pigem tuleks teha kehalisi harjutusi vereringe ja ainevahetuse ergutamiseks. Aktiivse eluviisiga patsient paraneb tunduvalt kiiremini.

Kui kips loksub või hakkab pigistama, pöördu arsti poole ning lase kips vahetada või seda lõdvestada.

Valuvaigistit võta juba siis, kui tekib nõrk valu.

Kui kasutad käimiseks abivahendeid, veendu, et need on sobivas mõõdus.

Murru paranemist mõjutavad vanus, haigused (nt diabeet aeglustab luustumist), ravimid, luu iseloom, pehmete kudede vigastus, murru iseloom. Liigesesisesed murrud paranevad aeglasemalt ning paranemist aeglustab suitsetamine.

Taastusravi

Kaks kõige tähtsamat faasi luumurru paranemisel on kalluse teke ja stabiliseerumine. Kallus on luumurru pindade vahele kasvav ja neid ühendav, alguses sidekoeline-kõhreline ja hiljem luuline kude.

Kuni kogu luu pole veel täielikult paranenud, ei tohi kogu keharaskust kanda vigastatud jäsemele, mistõttu võib tarvis minna karku, käimispukki, kolmharki või jalutuskeppi.

Taastusravi algab kohe pärast kipsi asetamist või operatsiooni. Ravi eesmärk on aidata võimalikult kiiresti taastada luumurru piirkonna verevarustus, et võimaldada murrul paraneda nii, et vigastatud luu funktsioneeriks nagu varem. Kahjuks pole taastumine aga alati täielik.

Osteoporoos ehk luuhõrenemine...

...on luustiku süsteemne haigus, mille korral väheneb luutihedus ja halveneb ka luukvaliteet. Osteoporoosihaigel murdub luu juba väikese trauma tagajärjel. Kui tekib kahtlus, kas luumurd on tavaline või on juhtunud osteoporoosi tagajärjel, tuleks kohe pöörduda arsti poole luutiheduse mõõtmiseks.