Keha

Millised on insuliini süstivate diabeetikute suurimad hirmud? 

Silja Paavle, 26. november 2014 13:28
Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige Ulvi Tammer-JäätesFoto: PEETER LANGOVITS
ter„Kindlasti hirm süstimise ees – ükski normaalne inimene ei taha ennast nõelaga torkida," rääkis Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige Ulvi Tammer-Jäätes patsiendiportaalile kliinik.ee.

Vanematel inimestel on tema sõnul juurdunud hirm, et kui juba hakkad süstima, siis on see viimane staadium. „Nad kasutavad tihti terminit, et on „nõela otsas" ja arvavad, et nüüd on elu läbi. Kui nad saavad süstimise selgeks, siis tulevad hiljem sageli tänama, sest enesetunne paraneb," rääkis Tammer-Jäätes.

Osa inimesi kardab insuliinist tulenevat kaalutõusu.

Osa seostavad tüsistuste teket insuliiniga. „Tegelikult see nii ei ole. Kui teise tüübi diabeetik viiakse insuliiniravile, siis on haigus tavaliselt juba aastaid süvenenud ja tihti on need tüsistused juba olemas," selgitas Diabeedikeskuse juhatuse liige.

Veel kardetakse hüpoglükeemiat. Vanemad inimesed kardavad, et ei saa üksi hakkama, kui midagi juhtub. „Tavaliselt aitab selgitustest, et pikatoimelise insuliiniga, millega tavaliselt teise tüübi diabeedi puhul alustatakse, on doosid alguses väga väikesed ja hüpoglükeemia risk on minimaalne," lausus Tammer Jäätes.

Samal teemal

15.01.2015
Miks on veres madal suhkrutase?
16.12.2014
Üks küsimus: Miks peab veresuhkurt stabiilsena hoidma?
28.11.2014
Igapäevane jogurt võib aidata diabeeti ennetada
24.11.2014
Milline suhkrusõltlane oled SINA?