Keegi ei tea ennustada oma võimalikku reaktsiooni HIV-nakkusest teadasaamisel, kui seda ei ole tegelikkuses juhtunud – mõnda asja elus mõistetakse vaid siis, kui see on juhtunud iseendaga. Ja paljudega Eestis on, üle 8000 inimesega.
Olukord HIV-nakkuse vallas on Eestis mõnevõrra paranenud võrreldes 2001. aastaga, mil inimesed said testimisel sadade kaupa teada oma nakatumisest. Samas pole põhjust probleemile selga pöörata, sest püsib oht, et teadmatuse ja riskantse käitumise tõttu jõuab nakkus süstivate narkomaanide ja nende seksuaalpartnerite kaudu n-ö tavalise inimeseni ja võib hakata levima eri seksuaalvõrgustikes.
HIV ei ohusta üksnes narkomaane
HIV ei ole ainult narkomaanide haigus, nagu Eestis ehk arvatakse. Narkootikumide süstimisele lisaks on riskiv seksuaalkäitumine potentsiaalne HIV-nakkuse allikas.
Uutest nakatunutest pooled on saanud nakkuse muul moel kui süstides: sh püsisuhtes keskealised ja vanemad inimesed, kellel on abieluväliseid suhteid ja kes pole saanud kunagi seksuaalharidust ega harjunud kasutama kondoomi; samuti meestega seksivad mehed, seksikaubandusega seotud inimesed, kinnipeetavad.
Nakatumine on võimalik ka viiruse emalt lapsele ülekandumisel, tööülesandeid täites (kokkupuutel riskirühmadele) või sattudes õnnetusjuhtumitesse, kus on tegu tugeva verejooksu ja lahtiste haavadega.
Meditsiinilise nakatumise juhtumeid ei ole Eestis teada. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku liikmete hulgas on koduperenaisi, õpetajaid, arste, loomeinimesi, juuksureid, floriste, piloote, firmajuhte, koristajaid, prostituute, töötuid, tantsijaid, modelle, kokkasid, bibliograafe, sekretäre, raamatupidajaid ja põllumehi.
HIV-ravi viirusest ei vabasta
HI-viiruse vastane ravi ehk antiretroviirusravi (ARV) takistab viirust organismi immuunsüsteemi ründamast. Ravi kirjutatakse enamasti välja kombineeritud teraapiana, s.t samal ajal kombineeritakse mitut viirusvastast ravimit, nii võimendavad ja parandavad need vastastikku üksteise toimet.
See ei vabasta organismi viirusest, kuid vähendab viiruse kahjustavat toimet inimese immuunsüsteemile nii, et patsient elab kauem ega haigestu spetsiifilistesse nakkustesse.
Ravi eesmärk on vähendada viirus-hulka veres ehk viia nakatunu viiruskoormus alla teatud piiri, sellega väheneb ka haigestunu nakatamisvõime ehk tõenäosus viirust teistele edasi anda. Ravi alustatakse, kui immuunrakkude arv on vähenenud teatud piirist allapoole ja see peab olema igapäevane kuni elu lõpuni.
Ravimid ja HIViga seotud tervishoiuteenused on Eestis kõigile tasuta. Nende eest maksab sotsiaalministeerium (ravimid ja tervishoiuteenused ravikindlustamata inimestele) või haigekassa (tervishoiuteenused ravikindlustatud inimestele).
Kui muretsed, testi end
Ainus viis teada saada, kas oled nakatunud, on lasta ennast testida. Nakkuse olemasolu uuritakse enamasti kaudselt: vereanalüüsist otsitakse, kas organism on nakatumisele reageerinud ehk kas on tekkinud HIV-antikehad.
Organismis ei teki viirusvastased anti- kehad kohe pärast nakatumist. Niisiis, kui kahtlustad, et oled mõne hiljutise tegevuse käigus nakkuse saanud, tuleb esmalt ära oodata nn aknaperiood ehk see 3–4 nädalat, mil antikehad ei ole veel moodustunud – sellisel juhul on testi vastus negatiivne, kuigi inimene võib olla nakkuskandja.
HIV-testi saab lasta teha anonüümselt ja tasuta aidsi nõustamiskabinettides, pere- või eriarsti juures ning kõigis Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskustes üle Eesti.
Ma tean, et mu pereliige on nakatunud...
Kui selgub, et sinu lähedane on HIV-positiivne, püüa jääda rahulikuks ja nakatunule võimalikult vähe lisakannatusi põhjustada. Suhtu nakatunusse nii nagu enne, ära tunne tema ees hirmu ning ära mõista teda ilmaaegu hukka ka oma mõtetes.
Tüüpvead, mille tagajärg on HIV
HIVi võid kõige tõenäolisemalt saada seksimisel niisuguse inimesega, kelle tausta sa ei tea ja kellel ei ole kombeks kasutada kondoomi. Enda kaitsmiseks peab sul olema julgust kondoome osta ning oma kaaslaselt kondoomi kasutamist nõuda. Lisaks levib HIV süstlaid jagavate narkomaanide seas.
Rohkem infot võrgustiku ja kiirtestimiste kohta www.ehpv.ee
HIV ja aids
HIV (human immunodeficiency virus) on viirus, mis kahjustab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest ning põhjustab kroonilist immuunpuudulikkuse sündroomi aidsi (acquired immunodeficiency syndrome). HI-viirus kahjustab immuunsüsteemi nii, et inimene muutub väga vastuvõtlikuks nakkushaigustele, ka sellistele, mida tavaliselt põetakse väga harva. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.
Aids on HIV-nakkuse lõppfaas. Aids ehk HIV-tõbi ei ole iseseisev haigus, vaid avaldubki mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena.
Kuigi HI-viirusega nakatumisest aidsi kujunemiseni võib kuluda kümmekond või rohkemgi aastat, ei kao viirus organismist ning nõrgestab järk-järgult immuunsüsteemi. Nakatunud inimese enesetunne võib pikka aega olla hea, kuid nakkusohtlik on ta kogu aeg.
Eriti nakkusohtlik ollakse mõne nädala jooksul pärast nakatumist ja HIV-nakkuse lõppfaasis.
Nakkusohtlikud on HIV-positiivsete inimeste kehavedelikud: veri, sperma, tupe-vedelik, rinnapiim.
Nakkus pääseb organismi limaskestade või lahtiste haavade kaudu. Kindlasti ei levi nakkus olmekontaktide kaudu (nt samas ruumis viibimine, kättpidi tervitamine, kallistamine, aevastamine, samast tassist joomine, ujulas ja saunas käimine).
Allikad: Kristi Rüütel, Tervise Arengu Instituudi ekspert, Hanna-Liisa Ennet,
Terve Eesti SA koolitaja (ww.terve-eesti.ee)
Ole ettevaatlik!
• Käi end testimas ning küsi infot ja nõu viiruse levikuviiside kohta.
• Hoidu juhuslikest seksuaal-
suhetest.
• Hoidu narkootikumidest.
• Uue partneriga seksides kasuta kondoomi.
• Väldi kokkupuudet teise inimese lahtise verega.
• Pea lugu tervislikest eluviisidest.
• Ennast on võimalik nakatumise eest kaitsta teiste tundeid riivamata.
Allikad: Kristi Rüütel, Tervise Arengu Instituudi
ekspert, Hanna-Liisa Ennet, Terve Eesti SA koolitaja (ww.terve-eesti.ee)
Kommentaarid