Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
28. detsember 2014, 10:28

Üks küsimus: kas võtta südameaspiriini? (15)

Südameaspiriin on käsimüügiravim, kuid seda ei tohiks tarvitada ainult seepärast, et dr Oz telesaates soovitab või naabrinaine võtab.

Väljavõte internetifoorumist:
> Küsimus: apteegis pakuti mulle käsimüügiravimitest südame vahelöökide ennetamiseks südameaspiriini. Olen 33aastane. Kas kellelgi kogemusi? Mida arvata?
> Vastus: dr Oz oma telesaates soovitas kõigil 40+ inimestel võtta pool tabletti südame­aspiriini päevas.

Katrin Nõukas: Aspiriin on ravim ja asjaolu, et see on apteekides saadaval käsimüügiravimina, ei aseta seda samale pulgale ravimteede, toidu­lisandite jms samas letis pakutavaga. Igal ravimil on kindlad näidustused. Soovitusel võtta aspiriini südame vahelöökide korral puudub kahjuks vähimgi meditsiiniline sisu. Telesaate kaudu edastatavad universaalsed soovitused mõnd ravimit tarvitada stiilis “kõigile 40+” on meditsiinilises mõttes samuti väärtusetud.

Katrin Martinson: Kõiki ravimeid tuleb tarvitada kindlatel näidustustel, mitte igaks juhuks või vanusest lähtuvalt. Südameaspiriin ega teised käsi­müügiravimid pole siinkohal erand. Ravimil on alati toime ja kõrvaltoimed, keemia on võimas teadus.

Millised argumendid on südame­aspiriini tarvitamise poolt?

Katrin Martinson: Südameaspiriin on väikeses doosis atsetüülsalitsüülhapet sisaldav ravim, millel on antiagregantne toime ehk see pidurdab trombotsüütide omavahelist kleepumist. Südameaspiriini määratakse tromboosi ennetamiseks südame isheemiatõve, südameinfarkti ja ajuinfarkti korral ning pärast südame pärgarterite operatsioone, samuti kodade virvendusarütmia korral. Arst otsustab, missugust ravi patsient tromboosi profülaktikaks vajab, sest lisaks südame­aspiriinile on kasutusel ka teisi ravimeid. Otsus sünnib patsiendi tromboosiriski hindamise kaudu ning selle tegemiseks kasutab arst nii tromboosi kui ka veritsus­riski hindavaid tabeleid, arvestades see­juures patsiendi sugu, vanust ja haigusi.

Katrin Nõukas: Väikeses annuses (75–150 mg) kuulub aspiriini tarvitamine kindlalt nende inimeste raviskeemi, kellel on diagnoositud mõni südame-veresoonkonnahaigus (südame isheemiatõbi, ajuinfarkt, jalaarterite ateroskleroos jms). Vastav info on kirjas ravimiomaduste kokkuvõttes ja vastava valdkonnaga tegelevatele arstidele ka hästi teada. Euroopa ravijuhiste kohaselt ilma südame-veresoonkonnahaiguseta inimesed n-ö igaks juhuks aspiriini võtma ei peaks.

Millised on südameaspiriini tarvitamise kõrvalnähud?

Katrin Martinson: Sagedasemad on seedetrakti limaskesta ärritavad kõrvaltoimed. Need võivad väljenduda kõrvetistes, ülakõhuvalus, iivelduses, kõhulahtisuses, samuti võib tekkida seedetraktihaavandeid. Südameaspiriin võib põhjustada hematoomide, rahvakeeles sinikate teket, ninaveritsust ja muid verejookse. Lisaks võib atsetüülsalitsüülhape mõningatel juhtudel halvendada neeru- ja maksafunktsiooni ning muuta vererõhku, samuti vähendada või suurendada mõningate teiste tarvitatavate ravimite toimet.

Seega tuleb südameaspiriini pideva tarvitamise üle nõu pidada oma arstiga, mis sellest, et ravim on müügil ilma retseptita.

Katrin Nõukas: Aspiriini kõige olulisemaks kõrvaltoimeks on veritsused, seda just aspiriini omaduse tõttu takistada vereliistakute kokkukleepumist. Kõige sagedamini esineb seedetraktiveritsusi, kuid tekkida võib ka ajuverevalumeid. Just veritsustüsistused on põhjendus, miks aspiriini ei peaks ilma arstiga konsulteerimata võtma. Kuna tegemist on ravimiga, siis otsus, kas seda on vaja tarvitada või mitte peab sündima ikka koostöös arsti, mitte naabrinaisega!