Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Igapäevane oht ja eriti kontorites: varitsejad klahvidel 

Pamela Eesmaa, 30. detsember 2014, 09:54
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kumba puudutaksid sina parema meelega, kas prill-lauda või arvutiklaviatuuri? Kuigi õõvastust tekitab pigem esimene, võib kempsupoti lahutamatu kaaslane hoopis klanitum olla.

Suurbritannias rohkem kui 4000 inimese seas läbi viidud küsitlus näitas, et igal kuul puhastas oma arvuti monitori 27 protsenti inimestest ning klaviatuuri 22 protsenti. Iga kümnes vastanu polnud kunagi oma klaviatuuri kasinud ning tervelt viiendik polnud iialgi puhastanud hiirt.

Aga milleks seda üldse vaja on? Tuleb välja, et arvutiklahvidel elutsevad sageli “kodanikud”, mis mikroskoobiga vaadates võivad jahmatada.

Klaviatuur saastunum kui prill-laud

Samal teemal

33 klaviatuuri mikrobioloogilisel uurimisel leiti klahvidelt erinevaid baktereid, nende hulgas näiteks kolibakter (Escherichia coli) ja kuldne stafülokokk (Staphylococcus aureus), mis võivad tekitada nahapõletikke ja põhjustada muid haigusi. Keskmise arvuti sõrmistikul elutses ligikaudu 510 mikroobi ühel ruutsentimeetril, tualettruumi prill-laua sama suurel pinnal on neid vaid 8. Üks klaviatuur tuli isegi kontorist kõrvaldada, sest oli kasutaja tervisele lausa ohtlik.

Tartu Ülikooli dotsendi ja mikrobioloogi Tiina Alamäe sõnul leidub elu- ja ametiruumide õhus alati baktereid.

“Ruumide õhku satuvad bakterid väljast pori ja tolmuga, aga ka inimese ja tema koduloomade naha pinnalt,” selgitab mikrobioloog. “Naha pindmised rakud uuenevad pidevalt ja surnud rakud koos neile kinnitunud bakteritega kooruvad maha, sattudes nii majatolmu koostisse.”

Seetõttu ongi elu- ja ametiruumide õhus alati ka inimese nahapinna baktereid – mikrokokke, stafülokokke ja teisi. Mingi aja püsivad nad erinevatel pindadel ja tolmuosakestel eluvõimelisena.

Õhust ja inimese kätelt võivad bakterid sattuda ka arvutiklaviatuurile.

“Ka siis, kui klaviatuur ei ole nähtavalt määrdunud, võib seal elutseda hulk baktereid – need on nähtavad alles siis, kui nad on nii arvukalt paljunenud, et moodustub miljoneid baktereid sisaldav koloonia,” räägib Alamäe.

Üksik bakterirakk on ainult mõni mikromeeter pikk ja seda palja silmaga ei näe.

“Mida määrdunum on klaviatuur, seda rohkem võib seal ka baktereid olla. Toiduosakesed, mis pudenevad arvutiklahvidele või kleepuvad sinna määrdunud kätelt, ja loomulikud nahaeritised on bakteritele toiduks ning soodustavad nende püsimist ja paljunemist.”

Kuid mis veelgi õõvastavam: kui pärast WCs käimist korralikult käsi ei pesta, võib klaviatuurile sattuda ka jämesoole asukaid, näiteks kolibakter.

Koos tolmuga kaovad ka bakterid

Alamäe sõnul tuleb arvestada, et bakteritele meeldib väga pindadele kinnituda.

“Nad moodustavad pindadele biokile ehk katu, kus nad on paremini kaitstud halbade keskkonnamõjude eest ja saavad üksteist ka toitumisel toetada,” selgitab Alamäe. “Hea näide bakterite biokile kohta on hambakatt. Nahalt pärinevad bakterid peaksid kuivadel pindadel, ka arvutiklaviatuuril, suhteliselt hästi vastu pidama. Inimese nahk on ju suhteliselt kuiv keskkond ja nahabakterid seega veepuudusega kohanenud.”

Kuid ka üsnagi steriilsed keskkonnad pole bakteritest vabad. Alamäe märgib, et haiglates asuvate seadmete ja arvutite pinnad võivad saastuda õhust, haigetelt ja ka personalilt pärit bakteritega.

“Haiglatest isoleeritud bakterid on sageli antibiootikumiresistentsed – nad sisaldavad geene, mis teevad nad tundetuks näiteks metitsilliinile ja vankomütsiinile.”

Et seda ohtu vähendada, kasutatakse meditsiiniasutustes pindade puhastamiseks erivahendeid ja steriliseeritakse ka ruumide õhku.

“Koos tolmuga kõrvaldate kindlasti ka baktereid!” Seejärel puhastatagu klahvide pind ja küljed niiske salvräti või vatitikuga. “Kuna vee sattumine klaviatuurile on ohtlik, peaks klaviatuuri hoidma tagurpidi ja arvuti kindlasti enne vooluvõrgust välja lülitama,” toonitab Alamäe. “Veele tasub lisada kas või veidi nõudepesuvahendit või mõnd üldpuhastusvahendit. Soovitada võib ka apteekides müüdavat desinfitseerivat nahapuhastuspreparaati.”

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee